MTA andis pressiteate vahendusel teada, et ümbrikupalgad on endiselt suurim maksuprobleem Eestis. Hinnanguliselt saab riigis sel moel tasu ligikaudu kuus protsenti töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha. MTA riskianalüüsi kohaselt on töötasudega seotud maksuriskiga 23 protsenti Pärnu maakonnas tegutsevatest ettevõtetest.
Personaalseid nõustamisvestlusi ümbrikupalga riski tõttu peeti maakonna 229 firma juhiga, pärast mida 39 protsenti ettevõtetest parandas oma maksukäitumist ja nende ettevõtete tööjõumaksude tasumine kasvas tunduvalt.
Maksuauditi osakonna üksusejuhi Airi Lepassari sõnutsi on Pärnumaa probleemseim valdkond ümbrikupalga maksmises ehitussektor.
“Seetõttu pöörame kogu maakonnas tähelepanu nii ehitusettevõtetele kui ka ehituse riigihangetele. Oluline on, et avalik sektor ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid. Näeme siin suurt rolli omavalitsustel ja riigiettevõtetel, kes tellijana saaksid rohkem tähelepanu pöörata alltöövõtjate taustale. Kindlasti muutuks seetõttu konkurents ehitusturul ausamaks, paraneks töö kvaliteet ja tähtaegadest kinnipidamine,” ütles Lepassar.
Oluline on, et avalik sektor ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid.
Airi Lepassar
Silmas tasub pidada, et ümbrikupalka makstes on alati kaks poolt: tööandja ja töötaja. MTA lähtub kontrollides sellest, et kui töötaja on teadlikult ümbrikupalka vastu võtnud või seda koguni ise nõudnud, siis töötasult kinni pidamata jäänud tulumaksu eest vastutab töötaja tööandjaga solidaarselt. “Sel aastal pöörame sellele enam tähelepanu ja kui tuvastame, et ümbrikupalka teadlikult vastu võtnud töötajal on tulumaks deklareerimata, nõuame selle tasumist töötajalt endalt,” rõhutas Lepassar.