Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
/nginx/o/2020/02/05/12916164t1h8024.jpg)
Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad tegid möödunud aastal Pärnumaal 55 tööjõumaksudega seotud kontrolli, mille tulemusena määrati kokku juurde ligikaudu 153 000 eurot makse. Töötasudega seotud maksurisk on ameti hinnangul üle viiendikul maakonna ettevõtetest.
MTA andis pressiteate vahendusel teada, et ümbrikupalgad on endiselt suurim maksuprobleem Eestis. Hinnanguliselt saab riigis sel moel tasu ligikaudu kuus protsenti töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha. MTA riskianalüüsi kohaselt on töötasudega seotud maksuriskiga 23 protsenti Pärnu maakonnas tegutsevatest ettevõtetest.
Personaalseid nõustamisvestlusi ümbrikupalga riski tõttu peeti maakonna 229 firma juhiga, pärast mida 39 protsenti ettevõtetest parandas oma maksukäitumist ja nende ettevõtete tööjõumaksude tasumine kasvas tunduvalt.
Maksuauditi osakonna üksusejuhi Airi Lepassari sõnutsi on Pärnumaa probleemseim valdkond ümbrikupalga maksmises ehitussektor.
“Seetõttu pöörame kogu maakonnas tähelepanu nii ehitusettevõtetele kui ka ehituse riigihangetele. Oluline on, et avalik sektor ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid. Näeme siin suurt rolli omavalitsustel ja riigiettevõtetel, kes tellijana saaksid rohkem tähelepanu pöörata alltöövõtjate taustale. Kindlasti muutuks seetõttu konkurents ehitusturul ausamaks, paraneks töö kvaliteet ja tähtaegadest kinnipidamine,” ütles Lepassar.
Oluline on, et avalik sektor ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid.
Airi Lepassar
Silmas tasub pidada, et ümbrikupalka makstes on alati kaks poolt: tööandja ja töötaja. MTA lähtub kontrollides sellest, et kui töötaja on teadlikult ümbrikupalka vastu võtnud või seda koguni ise nõudnud, siis töötasult kinni pidamata jäänud tulumaksu eest vastutab töötaja tööandjaga solidaarselt. “Sel aastal pöörame sellele enam tähelepanu ja kui tuvastame, et ümbrikupalka teadlikult vastu võtnud töötajal on tulumaks deklareerimata, nõuame selle tasumist töötajalt endalt,” rõhutas Lepassar.
/nginx/o/2020/02/05/12916165t1h2b10.jpg)
Ameti üks tähtsamaid eesmärke on tõsta inimeste teadlikkust maksusüsteemi toimimisest ja ümbrikupalkade kahjulikkusest. “Plaanime Pärnus kindlasti osaleda töömessil ja korraldada ettevõtjatele teabepäevi, et selgitada, kuidas maksuasjad korras hoida,” ütles Lepassar.
Murekoht on noorte madal maksuteadlikkus ja suurem valmisolek ümbrikupalgaga töötada – seda näitas viimane maksutahte uuring, kus ümbrikupalka suhtus sallivalt 60 protsenti noortest. “Kuigi käime aktiivselt koolides ja teeme noortele kampaaniaid, tuleb veelgi rohkem panustada maksutahte kasvu ja tulevaste maksumaksjate teadlikkusse, et nad tööturule sisenedes ei oleks nõus saama ümbrikupalka. Seetõttu külastame kindlasti Pärnumaa koole ja korraldame õpitube noorte maksuteadlikkuse tõstmiseks,” lisas Lepassar.
MTA seadis 2017. aastal eesmärgiks vähendada ümbrikupalga saajate osa 2021. aastaks poole võrra ehk kaheksalt protsendilt neljani, mistõttu võitlus ümbrikupalkadega on ameti üks fookusi.