Kalev Vilgats: Arutelu tõestas soovi kaasata kohalikke

Akadeemik Mart Kalm leidis, et kui lasta rikkal mehel omasoodu muinsuskaitsealal tegutseda, siis keeratakse asjad hullusti tuksi. Foto: Lilli Tölp

Läinud pühapäeval toimus Vanalinna põhikoolis Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamise arutelu. Sellega tehti algust sügisel ja nüüd tuldi saalitäie rahva ette, et arvamusi kuulata. Paar tundi sellest koosolekust on järelkuulatav Pärnu Postimehe veebiküljel.

Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik Helle-Triin Hansumäe selgitas, mis on muinsuskaitseala ja selle kaitsevöönd. Esimene on piirkond, mis on kultuuriliselt väärtuslik ja mida riik kaitseb. Kaitsevöönd aga puhver kaitstava ja mittekaitstava ala vahel, et üleminek oleks sujuvam.

Pärnu keskuse kaitsetsooni põhimäärus valmis 1973. aastal ja sellega võeti kaitse alla rootsiaegne linnasüda bastionide ala sees ja seda ümbritsev puhvertsoon.

1995. aastal läks kaitseala natuke suuremaks ja vastavalt kaitsevööndki. 2006. aastal laienes kaitseala jõest mereni, lisandusid villade ja Rannapargi piirkond. Sellel kaitsealal paikneb omakorda kaitsevöönd.