Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/21/6362579t1h2d39.jpg)
/nginx/o/2020/02/05/12917269t1h0a47.jpg)
Nagu viimasel ajal kombeks on, palun esmalt vabandust Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse kohatu ja kuulajate enamikku solvava sõnavõtu pärast Vanalinna koolis läinud pühapäeval. Juhtus see samas saalis, kuhu 33 aastat tagasi kogunes pea pool tuhat inimest, et muinsuskaitse lipu all alustada Eesti lahtihaakimist Nõukogude Liidust. Ja nüüd, mil võime ise oma kodulinna ja -maa põlisväärtusi hoida ning kasvatada, kuulutab linnapea täissaalile, et valitsus tegi 2006. aastal vea, laiendades Pärnu vanalinna muinsuskaitseala kuurordi ja villade piirkonnale ehk jõest mereni. Lisades, et kaitseala tuleb tagasi tõmmata nõukogude ajal säilinud vanale linnasüdamele.
Julgen siinkohal küsida: kuidas näeks Rannapark ja selles asuv losside ansambel Ammendest kuni Rannahotellini või imeliste tsaariaegsete puitmajade ja eestiaegsete funkvillade ala praegu välja ilma seda vääriselupaika kaitsva regulatsioonita?