/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2011/05/02/570561t1h9915.jpg)
Kolm päeva tagasi täitus Eestis aasta euro kasutuselevõtust, mis vaieldamatult kujunes mullu meie igapäevaelu kõige rohkem mõjutanud sündmuseks.
Eno-Gerrit Link: Aasta euroga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eks me kõik ole ühisrahaga harjunud, kes rohkem, kes vähem, aga neid, kes euro väärtust krooniga võrreldes samamoodi hoomata suudavad, väga palju ilmselt ei leidu. 19 aastaga kujunenud väärtused on visad kaduma ja hindades orienteerumine võtab veel aastagi pärast euro käibeletulekut aega.
Ma pole uue rahaühiku tulles rahvale jagatud kalkulaatoreid ostuparadiisides inimeste käes näinud, ent ometi arvutavad paljud siltidele kirjutatud hinnad ümber kroonidesse ja tõdevad, et elu on läinud kallimaks.
Nii mõnigi kaup on aastaga teinud kolossaalse hinnahüppe. Statistikaameti andmete kohaselt maksis näiteks suhkur läinud aasta novembris 42 ja kohv 32 protsenti rohkem kui tunamullu samal ajal.
Poodnikud tunnistavad, et ostjad on hakanud hinnasilte tähelepanelikumalt uurima ja ootavad paljude toodete ostmiseks sooduspakkumisi.
Eurodes paistavad paljud hinnad oluliselt väiksemana, kõrvutades kroonihindadega. Kaheeurone münt ei tundu väga suure rahatähena. Puhvetis tassi kohvi eest kaht eurot välja käies ei tule mõttesegi, et see kallivõitu on. Aasta tagasi oleks hinnasilt 31 krooni ja 29 senti suure osa kohvisõpru kukalt kratsima pannud.
Krooni ajal hoomas igaüks erinevust, kui käis rahakoti vahelt välja 50 või 60 krooni. Nüüd tuleb samasuguste hindade eristamiseks teha vahet komakohtades.
Suuremadki hinnad on pärast euro tulekut teinud selge hüppe. 100 krooni vasteks on saanud kümme eurot, 500 krooni asemel küsitakse 50 eurot. See on üle poolteisekordne hinnatõus.
Eesti ettevõtted lubasid enne eurole üleminekut, et ühisraha käibelevõtuga hindu ei tõsta. Ainus, mis põhjendamatu hinnakruttimisega tarbijakaitseametile vahele jäi, oli McDonald’si kiirtoidukett, kuid burgerirestoran pääses lõpuks trahvita. Kahtlusi oli tarbijakaitseametil veel 20 ettevõtte suhtes, aga neid kokkuleppe rikkumises süüdistada ei saanud. Kahtlusalused suutsid hindade kergitamist selgitada toorme kallinemise või eksportturgudel kasvanud nõudlusega.
Mullune inflatsioon jäi viie protsendi piirimaile, mis Euroopa Liidus tähendas Suurbritannia järel teist kohta, eurotsoonis oli Eesti inflatsioon suurim.
Euroga käibelevõtuga kaasnenud elu kallinemine positiivseid emotsioone ei tekita, ometi võib küsida: missugune oleks seis siis, kui eurot poleks Eestis käibele võetud? Oli kroongi Euroopa ühisrahaga seotud.