Sisukord
Uudised
Postimees
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Juhtprokurör Kristine Tamm: Igaüks vaatas, mida ta oleks saanud teisiti teha

10 min lugemist
Juhtprokurör Kristine Tamm jäi eile pildile vast remonditud Pärnu Õhtu põik 5 hoones, mille esimese ja teise korruse ruumidesse kolib Lääne ringkonnaprokuratuur ­aprillis. FOTO: Urmas Luik

Nii Pärnumaal kui mujal Lääne tööpiirkonnas mahtus eelmisse aastasse omajagu traagilisi juhtumeid. Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtprokurör Kristine Tamm kinnitas mitme näite toel, et siinsed prokurörid on juhtumeid lahendanud edukalt.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Pärnu linna prügiettevõtte eksjuhtidega seotud uurimise lõppu aga veel ei paista. “Prokurör on sõltumatu, iseseisev,” sõnas juhtprokurör. “Anname talle aega koguda tõendeid ja otsustada.”

Tammel on praegu põhjust vaadata tagasi aga tervele viisaastakule, kuna peagi lõpeb tema ametiaeg. Eile tegi riigi vastne peaprokurör Andres Parmas Tammele ettepaneku ametis jätkamiseks. Usutluse ajal polnud juhtprokuröri saatus veel selge ja intervjueeritav oli edasisest rääkides võrdlemisi tagasihoidlik.

Teie viieaastane ametiaeg lõpeb 1. märtsil. Kuidas teie karjäär seejärel jätkub?

Eks see paista. Uus peaprokurör on tänasest (intervjuu toimus 3. veebruaril, L. H.) ametis, see saab olema üks tema esimesi otsuseid.

Otsus, kas teha pakkumine uueks ametiajaks või ei.

Jah. Minule oma töö meeldib. Oleme suutnud päris palju ära ­teha, olnud uuenduste eestvedajaks. Arvan, et need muudatused on olnud väga head, ja miks mitte jätkata. Mõtteid ja kavatsusi, mida edasi teha, kindlasti jagub.

Mis hinde annaksite eelmise peaprokuröri Lavly Perlingu tööle?

Keeruline küsimus. Mäletan, et kui ta alustas 2014. aastal oma ametiaega ja ta tuli meiega kohtuma, olid tal kindlad eesmärgid. Praegugi võib öelda, et ta on neid väga selgelt väljendanud, toetanud ja ellugi viinud. Nii majandusteemadel, lastekaitse ja õigusvaldkonna arengu nimel on ta teinud ära suure töö.

Võin ma niisiis vastusest välja lugeda, et panete talle viie?

Ikka hea hinde, jah.

Praegusel ametikohal on teil olnud põhjalik ülevaade kogu ümberkaudsest kuritegevusest. Kui palju on olukord viie aasta jooksul Pärnumaal muutunud?

Kindlasti on see muutunud. Vara­vastaseid kuritegusid on vähem, lähisuhtevägivalla registreeri­mine kasvab. Hakkas kasvama pärast seda, kui 2017. aasta lõpus alustasime lähisuhtevägivalla vastase juhtprojektiga. Registreerimine ei näita vaibumise märke. See näitab, et inimesed usaldavad meid, kui nad riigi poole pöörduvad.

Viis aastat tagasi paluti mul ennustada, mis kuritegevusega võib juhtuda, millised pöörded tulevad. On läinud nii, nagu ennustasin: narkokuritegevust on rohkem, just aine üleandmist alaealistele. Seda seepärastki, et oleme ise sellele rohkem tähelepanu pööranud. Aina enam on küberkuritegevust, näiteks investeerimiskelmusi.

Vähenenud on joobes juhtimine. Küll mitte nii palju, kui tahaksime: ikka istuvad inimesed purjuspäi rooli.

Olgu, purjuspäi roolist tabatute arv võib olla väiksem, aga kui võtaksin ette näiteks viimase aasta Pärnu maakohtu lahendid ja paneksin kinnisilmi näpu mis tahes dokumendile, võiksin päris suure summa peale kihla vedada, et pärast silmade avamist näen sõrme all 424 ehk joobes juhtimise paragrahvi. Need juhtumid siiski domineerivad.

Jah, eelmisel aastal olid Lääne piirkonna ehk kuue maakonna 400st joobes juhtimisest neljandik korduvad. Seadus muutus karmimaks: osa vangistusest tuleb siis (korduval joobes juhtimisel, L. H.) täitmisele pöörata. Sageli konfiskeerime sõiduauto, juhiloa äravõtmisest rääkimata.

07.02.2020 11.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto