Riina Solman: Oma tuba, oma luba

Võõrtööliste puhul kipub kaasnema Eesti seaduste rikkumine ja maksude mittemaksmine. Need avastatud võõrtöölised olid pärit Lätist. Foto: Toomas Huik

Hiljuti ETV “Esimeses stuudios” saatejuht Anna Pihliga rahvastiku teemadel rääkides ütlesin, et tark on mõelda, keda me tahame oma riiki. See avaldus võis tulla mõnele inimesele üllatusena, aga Eesti riik on kogu aeg oma rahvastiku pärast mures olnud. Olen seisukohal, et Eesti majandus peab olema avatud, kuid rännet tuleb meil väikerahvana juhtida, kui soovime jätkata rahvusriigina nagu põhiseaduses kirjas.

Riigipiiri mõte on, et selle sees elab kultuuriliselt ühtne kogukond, kes jagab samu põhiväärtusi, mille alusel oma elu korraldada. Vastasel juhul demokraatia ei toimi. Näeme seda nendes riikides, kus elavad teineteisega vaenujalal rahvuslikul, kultuurilisel või usulisel alusel moodustunud kogukonnad, mis kontrollimata rände puhul paratamatult tekivad.

Eesti on väike riik suurte riikide kõrval. Mõtleme kas või niipidi: Soomes elab umbes viis protsenti Eesti elanikest. Aga kujutame ette, et Eestisse jõuab kas või 0,1 protsenti Venemaa elanikest – see on vastava riigi rahvastikust 50 korda vähem, kui on eestlasi Soomes, kuid tähendaks ikkagi üle 100 000 inimese.