Andres Sooniste: Kas Pärnu linnavalitsus on ikka kogu linna oma?

Mullu loodud digitaalanimatsioon “Pärnu visioon 2050” peaaegu ei hõlma Ülejõed ega Räämat. Vaade 2018. aastast. Foto: Mailiis Ollino

Kui Tõstamaal, Paikusel ja Audrus on ehk salamisi kogu aeg see kartus ja küsimus Pärnuga liitumise eel ja järelgi hinges olnud, siis praegune olukord peaks valvsaks tegema kogukonnad, kes olemuslikult võiksid pidada end ühinemis­eelse Pärnu lahutamatuks osaks. Ülejõel, Räämal, Vana-Pärnus on elanikke kokku pea niisama ­palju kui vasakkaldal: umbes 20 000. Paraku hakkavad nad oma elukeskkonna arengus linnavalit­suse juhtimisel üha enam jääma vaeslapse rolli. Nüüd juba strateegi­lise planeerimise mõttes.

Ülejõe maksumaksja taskust kukkus järjekordne münt Uus-Pärnu karmani, kui realiseerus meeri plaan ilutulestiku arvelt linna valguskaunistada. Paraku ei jõudnud vabanenud ressurss Ülejõele ja kadus seegi, mida paremkaldal varem normaalsuseks peetud.