Keskkooli lõpus, 1980ndate alguses elas Pütsep täiesti tavalist elu: käis koolis, trennides. Tõsi, põhikooli lõpus kurtis neiu aeg-ajalt, et jalad valutavad. Arstid leidsid, et tegu on kasvuea raskustega: peavadki valutama. Vahepeal tundis tüdruk südames torkeid, kuid noor inimene ei pööra ju sellelegi tähelepanu.
11. klassi lõpus osales Pütsep spordivõistlusel. Erandkorras kontrollis tol korral sportlasi enne jõuproovi spordiarst. Kui järjekord oli Pütsepani jõudnud, küsis tohter läbivaatuse järel, kas tal on ehk halb olla. “Ma ütlesin, et ei ole,” meenutab Pütsep. Siiski kutsuti talle kiirabi.