Jaak Juske: Vabariigi aastapäev kolm päeva jutti

Copy
Iseseisvusmanifest loeti esimest korda ette Pärnu Endla teatri vana hoone rõdult 1918. aasta 23. veebruari õhtul.
Iseseisvusmanifest loeti esimest korda ette Pärnu Endla teatri vana hoone rõdult 1918. aasta 23. veebruari õhtul. Foto: Ants Liigus

Kuigi tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruaril, võiks seda rahus kolm päeva järjest teha. Ja omaenda vabast riigist on üldse põhjust senisest rohkem rõõmu tunda.

Veebruarisündmused 102 aastat tagasi näitasid eestlase tarkust. Suut­sime saavutada rahvusliku kokkuleppe ja kasutada ära lühikest ajaakent, et iseseisvus välja kuulutada. Mis seejuures eriti oluline: me olime rahvana selleks hetkeks valmis.

Vähemalt kord aastas tasub vaadata otsa iseseisvusmanifestile. Lugeda, millistele väärtustele on Eesti riik rajatud ja millisena nägid seda meie riigi loojad. Ma olen püüdnud ikka ja jälle kuju­tada ette Juhan Kukke istumas kirjutuslaua taga, ees tühi paber, kuhu peab saama kirja Eesti iseseisvusmanifest. Mis peaks olema kirjas ühe riigi sünnidokumendis? Mida rõhutada? Seejuures riskisid Eesti riigi loojad oma eluga. Üks verine okupatsioonivõim taandus itta, teine hakkas läänest kohe asemele tulema. Ei olnud mingit kindlust, et oma riik sünnib. Aga neil meestel oli usk, et ime nimega Eesti Vabariik on võimalik.

Tagasi üles