President Kersti Kaljulaid andis täna Tallinnas Noblessneri valukojas Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks.
Pildid: president andis kolmele pärnumaalasele üle riigi teenetemärgi
Pärnumaalastest pälvis Punase Risti III klassi teenetemärgi ettevõtja, Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld, Punase Risti IV klassi teenetemärgi Surju tervisekeskuse perearst ja kohaliku hooldekodu Videvik juhataja Ülle Alanurm ja Valgetähe V klassi teenetemärgi näitleja-laulja Jüri Vlassov.
Valgetähe teenetemärgi pidanuks presidendilt saama ka Mihkel Smeljanski, aga armastatud näitleja ja laulja suri täna hommikul. Seetõttu algas tänane ürituski vaikushetkega tema mälestuseks.
Teenetemärkidega tunnustatakse Eesti inimesi ja meie toetajaid välisriikides sihikindluse eest oma tegevuses ja lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub nüüdisaegne Eesti: avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.
“Tänamine on midagi, mida ei peaks kunagi homseks jätma. Eesti tänab teid. Ja mul on rõõm olla selle tänu vahendaja, sest keegi on kusagil tundnud: see on nii oluline, mida te teete, et tahaks sellest kogu rahvaga rääkida,” lausus Kaljulaid riiklikke teenetemärke üle andes.
“Võib-olla just praegu, aastal 2020, tundub tänamine ja kaasteeliste tunnustamine isegi tähtsam kui kunagi varem. Praegusel ajastul teab igaüks, kes oma nina koduuksest välja pistab, et midagi avalikkusega jagada, kuidagi eest vedada, millelegi vastu vaielda või millegi eest seista, et ta riskib seejuures kriitikaga, mida tegelikult pole ära teeninud,” kõneles president.
Ometi on riigipea meelest Eestis nii palju, mille eest tänulik olla. “Meil on väga vedanud, et meil on sellised inimesed, tänu kellele meil on viimase 30 aasta jooksul nii hästi läinud. Eriti on meil vedanud sellega, et ajal, kui enamik meist edasi tormab, on kusagil olnud needki, kes ootavad järele sellest viimase kolme kümnendi pöörasest sõidust mahajäänuid ja heitunuid. Need, kes ei ole kunagi unustanud nõrgemaid me ühiskonnas ka siis, kui eliit põdes raskekujulist edukultust ega tahtnudki näha, et Eesti sotsiaalne areng, empaatilise riigi areng on võrreldes majandusliku arenguga oluliselt hilistumas,” rääkis Kaljulaid.
“Ja just sellepärast usun ma, et tänapäeval on tänamisele pühendatud päev me riigi sünnipäeva eel erilise tähendusega. Samamoodi nagu aitajad ei loobunud, kuni kogu ühiskonnale selgus nende tegemiste mõte, ei väsi loodetavasti tänajad, märkajad ega tunnustajad,” lisas riigipea.
President Kaljulaid ütles end mõtlevat sageli nendele inimestele, kes teevad elu Eestis elamisväärseks. “Elamisväärseks puudega lapsele või üksikule vanurile. Toredaks kultuurihimulisele ja lustihimuliselegi. Ja muidugi neile, kes võimaldavad paljudel Eesti inimestel oma igapäevast leiba teenida heades töötingimustes ja üha kasvava palgaga. Ja neile, kes meie lapsi koolides õpetada võtavad. Ja nõnda edasi. Tänutunne oma rahva vastu on see, mis Eestis ühe presidendi tööpäevad ilusaks muudab,” märkis riigipea.