Esimese euroaasta kokkuvõtteks

Jaanus Tamkivi. Foto: PP

Maailmas rahutuks ja ennustamatuks kujunenud 2011. aasta on lõppenud ja nüüd võib öelda, et Eesti on jõudsalt taastunud paar viimast aastat kestnud kriisist.

Majandus on kasvanud, ettevõtjad suudavad siintoodetut rahvusvahelistel turgudel päris hästi müüa. Oleme kõige kiiremini väheneva tööpuudusega riik Euroopas. Perede kindlustunne on suurenenud, jõuluoste tehti taas julgemini.

Korras majandus

Võib nõustuda pangamees Hardo Pajulaga, kes kuu tagasi lausus, et Põhjala ja Balti riigid kujutavad praegu endast majandusmuredega maailmas oaasi, küsimus on vaid selles, kui kaua selline olukord kestab. Peame olema murelikult tähelepanelikud, jälgima toimuvat ja selle järgi otsuseid tegema.

Aasta 2011 algas rahavahetusega. Saatsime krooni pensionile, asemele tuli euro. Rahakott läks raskemaks, münte on rohkem ja need on senisest palju väärtuslikumad. Taas – just nagu 20 aastat tagasi krooni tuleku ajal – oleme hakanud raha väärtusele rohkem mõtlema. Mõtlema sellelegi, et raha on tegelikult vaid üks mõõdupuid meie enda tublidusele. Eesti esimese euroaasta viimastel kuudel räägitakse kogu maailmas sellest, mis saab eurost edasi.

Eestil on siin Euroopale üht-teist õpetada. Läinud aasta lõpp näitas, et reeglid, mida kogu meie rahvas kriisiaastatel hambad ristis täitis, on keskseks tõusnud Euroopaski.

Eesti suurim saavutus lõppenud aastal oli korras majandus. Oleme selle nimel pingutanud ja keegi ei ole sellest pingutusest kõrvale jäänud. Et rahvas usaldab valitsejaid, tõestas kahe valitsuserakonna tulemus valimistel, olgugi et vahepeale jäid üleilmne majanduskriis ja eelarvekärped, valimistulemus tõi valitsuse moodustamiseks eelmisest tugevamagi mandaadi.

Tööd jätkanud valitsus on tänavu hoolitsenud riigi julgeoleku eest: kaitsekulutused tõstetakse sel aastal kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust nagu NATOs kombeks, oleme usaldusväärsed liitlased oma partneritele.

Käima on lükatud kõrghariduses vajalik kvaliteedireform, mis peab looma tingimused majanduse struktuuri edasiseks muutumiseks. Lihtsaid töid, mis paari nädalaga selgeks saavad, jääb maailmas järjest vähemaks. Asemele tulevad aastaid õppimist nõudvad ametid, kuid hea on, et nendes ametites makstakse paremat palka.

Lõppenud aasta tõestas Eesti välispoliitika tugevust. Riigi toel jõudsid koju tagasi nii hätta sattunud jalgrattamatkajad kui vales kohas ja küsitavatel ajenditel maandunud lendur. Nägime, et riigi peale saame loota, kui mujal maailmas hätta jääme.

Muidugi tuleb meeles pidada, et Eesti riik saab nii kodus kui võõrsil kõige paremini toeks olla nendele inimestele, kes ise esmalt mõtlevad ja alles seejärel tegutsevad.

Eestisse õnnestus eelmisel aastal meelitada rohkelt välisinvesteeringuid. See tähendab töökohti ja maksuraha ning on kindlasti otseselt seotud euro kasutuselevõtuga. Näiteid tihedamast lõimumisest maailmaga on veel.

Vast valminud Koidula piirijaam loob eeldused senisest paremaks kaubavahetuseks ida suunal ja muu hulgas suurendab tartlaste turvalisust, sest kütusevagunid enam keset linna ei peatu. Alustatud on Eestile energia varustuskindluse tagamiseks väga olulise merekaabli Estlink 2 ehitamist. Riik otsustas investeerida Estonian Airi 30 miljonit eurot lennuühenduste parandamiseks. Selget kuju võtab Balti koostöö Rail Balticu ehitamisel.

Maailm tuleb peagi veel paremini kui seni koju kätte kõikjal Eestis, sest alustati uue põlvkonna fiiberoptilistel kaablitel põhineva ülikiire internetiühenduse väljaehitamist kõigi maapiirkondadega.

Meie ühine looming

Vastu võeti otsus vähendada tulumaksumäära 20 protsendini aastal 2015. Tööandjatele on abiks seadusemuudatus, mis välistab töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemise erisoodustusena.

Koduomanike maksukoormuse vähendamiseks kaotatakse 1. jaanuarist 2013 maamaks kodualusele maale tiheasustusega kuni 1500 ruutmeetrit ja hajaasustusega piirkonnas kuni kahel hektaril. Vastu võeti tulumaksumuudatus, mille kohaselt lubatakse raieõiguse või uuendusraie käigus raiutud metsamaterjali võõrandamisel saadud maksustatavast tulust maha arvata kuni kolme aasta jooksul pärast võõrandamist tehtud metsa majandamise kulud.

Viimaks olgu nimetatud veel kaks tähtsat asja: tänavu tõusevad pensionid ja aasta alguses otsustatakse lõplikult ära, et vanemahüvitisele lisandub vanemapension: riik tasub lapsevanema eest väikelapsega kodus oldud ajal makseid tema pensionisambasse. Need otsused puudutavad väga paljusid inimesi ja peaksid kasvatama turvatunnet.

Ajalehed kirjutavad, et aktiivse päikese aasta toob tänavu sooja talve ja rohkesti virmalisi. Läheb, kuidas läheb. Igal juhul olgu meil uuel aastal mahti olla oma lähedastega ja mõelda, et elame suurepärases riigis, mis on meie kõigi ühine looming!