Eile jõudis posti teel Pärnu linnavalitsusse kutselise kaluri Urmas Marguse saadetud pilt kunstipärasest kalaskeletist ahingu otsas ja kaluri omistatud tiitel aasta kõige kalavaenulikuma teo eest.
Linnavalitsus ei võta kalavaenuliku tiitlit vastu
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
4. jaanuar 2012, 10:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaluri arvates on aasta kalavaenulikem tegu Pärnu Vallikääru rekonstrueerimine, mille käigus 2010. aasta kevadel hukkusid vallikraavi lõksu jäänud kalad, peamiselt mittetöönduslikud viidikad.
“Linnavalitsus ei ole tiitli omistamisega nõus ega võta seda vastu,” teatas Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistuse juhataja Maria Murakas-Ollo.
2010. aasta aprillis alustas Merko Ehitus Vallikäärus kaitsekraavi kallaste betoonivaluga, mille tarvis suleti vallikraavi suue sulundseinaga. Vee juurdevoolu blokkimine põhjustas kraavis hapnikusisalduse languse ja kalade surma.
“Betoonivalamisega jõuti lõpule mai viimastel päevadel ning sulundsein vallikraavi ja jõe vahel eemaldati 31 mail,” meenutas Murakas-Ollo. “Seejärel toimus Valliääru veekeskkonna normaliseerumine. Seni jätkati värske vee pumpamist jõest kraavi ja töötas ka aeraator. Samuti puhastati vallikraavi iga päev surnud kaladest.”
Murakas-Ollo rõhutas, et Vallikääru rekonstrueerimistöö tegija ning vallikraavi kallaste betoonija oli Merko Ehitus, mis sõlmis vajalikud kokkulepped keskkonnaameti ja -inspektsiooniga. “Nemad peaksid oma tegevuse eest vastutama,” resümeeris linnavalitsuse avalike suhete juht.
Keskkonnainspektsioon, mis uuris õnnetust, kus hukkus ligikaudu 20 tonni kala, karistusi ei määranud ega hinnanud kalamajandusele tekitatud kahju märkimisväärseks.
Kalur Urmas Margus on teistsugusel seisukohal. “Niisugune suhtumine annab tõsise vastulöögi loodushoiu põhimõtetele, süvendades noortes linnakodanikes ükskõiksust suhtumises meie keskkonda,” sõnas kalur.