Ühisgümnaasiumi õpilased kavandasid Austrias tulevikumaju

Projektinädalal osalenud õpilased saabusid eri riikidest.

FOTO: Liis Raal-Virks

Pärnu ühisgümnaasiumi delegatsioon koosseisus projektijuht Liis Raal-Virks ja haridustehnoloog Kaia Metsaalt ning õpilased Kaileen Umal, Johanna Roos, Markus Kasenurm ja Sander Lepik osalesid Erasmus+ projekti “Construisons l’espace de vie de demain (ehitame homset elukeskkonda)” käigus projektikohtumisel Austrias Pinkafeldis, loomaks tulevikumajade kavandeid kestliku arhitektuuri põhimõtete järgi.

Projekti eelmine lähetus tõi osalised detsembris Eestisse, kus projektipartnerite abiga esitleti Pärnu linnavalitsuse esindajatele Siinmaa pargi makette, mis võtavad arvesse tervendavate aedade põhimõtteid, et Siinmaa pargist saaks kogukonnale rahu, lõõgastust ja häid emotsioone pakkuv linna roheala.

Ühisgümnaasiumis õpetatakse arhitektuuri mooduli- ja valikainena juba 2014. aasta sügisest ning on majanduse ja ettevõtluse kõrval õpilaste seas üks populaarsemaid. Seetõttu peab kool väga oluliseks arhitektuurialast koostööd rahvusvahelisel tasandil, et anda õpilastele lisaväljundeid.

Viie päeva jooksul töötasid Austria, Eesti, Martinique’i, Sitsiilia, Portugali ja Sloveenia õpilased peale tulevikumaja kavandite muugi kestliku arhitektuuriga seotu kallal eri töötubades. Näiteks tuli igal riigil kaasa võtta kodumaale omaseid ehitusmaterjale.

Portugalist toodi kaasa korgipuud ja Martinique’ilt bambust. Töötoas katsetati eri materjalide vastupidavust ning kõige tugevamaks osutusid kiviplokid ja tammepuu, mis on ka Eestis levinud ehitusmaterjal.

Samuti tehti termokaamerate abil kindlaks materjali soojapidavus. Kõige paremini sooja hoidvaks materjaliks osutus klaaskiud.

Tulevikumajade õpitubades töötati paaris Austria kooli viienda aasta arhitektuuri eriala õpilastega, kes olid partnerkoolide noortele mentorid ja õpetajad.

Visandite kallal töötati kolm pikka koolipäeva ja enamik tööajast veedeti arvutis spetsiaalsete programmidega kavandeid kokku pannes. Valmis visandeid sai vaadelda 3D-prillide abil, mis oli elamus, sest õpilased said astuda sisse oma maja uksest, kõndida üles treppidest ja jalutada aias.

Projektinädal lõppes tulevikumajade visandite avaliku esitamisega.

FOTO: Liis Raal-Virks

Projektinädal lõppes tulevikumajade visandite avaliku esitamisega, mida oli põnev kuulata-vaadata. Ehkki kõik õpilased olid püüdnud rakendada olulisemaid kestliku arhitektuuri põhimõtteid, nägid kõik majad välja erinevad. Ühised nimetajad olid alternatiivenergia (hüdro-, päikese- ja tuuleenergia) ja kohalikku päritolu ehitusmaterjali eelistamine.

Huvitavamad ideed olid näiteks vee taaskasutus (kraanivee juhtimine äravoolust tualettpoti loputuskasti) ja Islandile ehitatava maja energia saamine kuumaveeallikatest. Eesti õpilased tulid välja katuseaedade ideega, et maja ehitamise alla kulunud pindala tasakaalustada rajatise tipus asuva rohealaga.

Nädala jooksul kuulasid noored loenguid, kus neile räägiti majade kütmisest, jahutamisest ja soojustamisest. Õpilased said teada, et tuleks arvestada looduslike teguritega, nagu näiteks päikese kõrgus eri aastaaegadel. Samuti räägiti energiasertifikaatidest, mis näitavad, kui keskkonnasõbraliku ehitisega on tegu.

Hetk ettekandest.

FOTO: Liis Raal-Virks

Külastati Austria traditsioonilist savist ja kõrtest ehitatud maja, mille rajamisel rakendati passiivmaja põhimõtteid. Õpilased tegid ringkäigu hoones, heita pilgu abiruumi, kus sai tutvuda kütte- ja muude süsteemidega, ning esitada lisaküsimusi pererahvale, kelle kavandi põhjal maja kerkis.

Selgus, et keskkonnasäästlik elukeskkond on miskit enamat kui ökomajas elamine, vaid see hõlmab ka paljut muud, näiteks elektriauto kasutamist (elektriautod on Austrias kiirteemaksust vabastatud).

Tutvuti kohalike ettevõtetega, mis rakendavad töös kestliku elukeskkonna põhimõtet. Näiteks Herzi tehases tutvuti eri kütteseadmetega. Samuti uudistati ökopargi nime kandvas tööstuslinnakus puitmoodulmaju ehitava firma toodangut ja jälgiti, kuidas teine firma toodab supermarketitest kogutavatest ajalehtedest majade soojustamiseks kasutavat tselluloosi.

Projekti osalisi ootab mais ees lähetus Sloveeniasse, kus asutakse ehitama mesilastarusid, mis omakorda oleksid mininutimajad ehk võimaldaksid digivahendite abil kontrollida ehitise eri funktsioone.

Tagasi üles