Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
/nginx/o/2020/02/26/12974106t1hf8a6.jpg)
Kui inimene valib elektroonikapoes pesumasinat, võib hinna kõrval kaalukeeleks kujuneda energiamärgiski. Roheliste, kollaste, punaste noolte järel tähed Ast Dni hakkavad hästi silma ja annavad üheselt mõista, milline aparaat vähem elektrit tarvitab. Samasugused märgid on majadelgi, kuid nende puhul on hoopis keerulisem sotti saada, mida A või B tähendab ning millise märgiga majas võiks kommunaalarved väiksemad olla.
Energiamärgise kohustus hakkas Eestis kehtima 2009. aastal ja see tuleneb Euroopa Liidu direktiivist. Nõude eesmärk on tagada hoonete energiatõhusus. Nii peab energiamärgis olema kõikidel uusehitistel, müügis või ka väljaüüritavatel hoonetel.
Võib ostjat eksitada