Sisukord
Tarbija
Postimees

Kui Ast saab B ehk Hoonete energiaklass kipub muutuma

6 min lugemist
OÜ Termopildi soojustehnikainsener ja energiaaudiitor Tõnu Tiit rääkis, et hoonesse sisenev külm välisõhk on üks olulisemaid kütteenergiakulusid mõjutavaid tegureid. Mida suurem õhulekkearvu väärtus, seda suurem on küttekulu siseneva külma välisõhu soojendamiseks. FOTO: Urmas Luik

Kui inimene valib elektroonikapoes pesumasinat, võib hinna kõrval kaalukeeleks kujuneda energiamärgiski. Roheliste, kollaste, punaste noolte järel tähed Ast Dni hakkavad hästi silma ja annavad üheselt mõista, milline aparaat vähem elektrit tarvitab. Samasugused märgid on majadelgi, kuid nende puhul on hoopis keerulisem sotti saada, mida A või B tähendab ning millise märgiga majas võiks kommunaalarved väiksemad olla.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Energiamärgise kohustus hakkas Eestis kehtima 2009. aastal ja see tuleneb Euroopa Liidu direktiivist. Nõude eesmärk on tagada hoonete energiatõhusus. Nii peab energiamärgis olema kõikidel uusehitistel, müügis või ka väljaüüritavatel hoonetel.

Võib ostjat eksitada

Ostja või üürniku seisukohast on loogiline ootus, et energiasäästlikkusele viitava märgisega elamise valimine toob kaasa väiksemad elektri- ja küttearved.

26.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto