Hiigelkoer ja temast kümme korda pisem semu jagavad võimlemissaali

Kuni Olafil on tuju võimelda, lähevad harjutused ludinal. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Musta-valgelaiguline dogipoiss Olaf heidab külili ja nõuab sügamist, selmet teha võimlemistunnis ühes nelja väiksema koeraga rühi- ja painduvusharjutusi loomafüsioterapeut Kairi Agana juhendamisel.

Sellises olukorras ei sünni maiuste abilgi imet. “Nii raske on sul, jah,” ütleb perenaine Tiina lõbusal toonil, patsutades lösutavat hiiglast.

Kui Olafi ind raugeb, on 45minutine tund Pärnus kunstmuruga kaetud hallis jõudnud poole peale ja kümmekonnast harjutusest enamik selja taga. “Kui näed, et koer ei taha, tee paus,” soovitab Agan, lisades, et võib proovida näiteks kuulekusharjutusi teha või lelu appi võtta.

Olafi puhul see toimibki: perenaine mängib temaga tirimismängu, pärast mida nõustub koer jälle koostööd tegema.