Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/08/7889210t1ha2ae.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/27/12975469t1h8dcc.jpg)
Musta-valgelaiguline dogipoiss Olaf heidab külili ja nõuab sügamist, selmet teha võimlemistunnis ühes nelja väiksema koeraga rühi- ja painduvusharjutusi loomafüsioterapeut Kairi Agana juhendamisel.
Sellises olukorras ei sünni maiuste abilgi imet. “Nii raske on sul, jah,” ütleb perenaine Tiina lõbusal toonil, patsutades lösutavat hiiglast.
Kui Olafi ind raugeb, on 45minutine tund Pärnus kunstmuruga kaetud hallis jõudnud poole peale ja kümmekonnast harjutusest enamik selja taga. “Kui näed, et koer ei taha, tee paus,” soovitab Agan, lisades, et võib proovida näiteks kuulekusharjutusi teha või lelu appi võtta.