Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/03/06/12992588t1h11bf.jpg)
Elu pole näitemäng. Elus puuduvad kordusetendused ja rollid valime endale ise. Kui Jaak Jõekallas 1990. aastal Estonia teatrisse koori tenorirühma ridadesse võeti, sattus ta enda sõnutsi nagu Olümposele.
Liiga suur oli austus selle maja ja teatriisiksuste vastu. “Eri Klas, Margarita Voites, Anu Kaal, Helgi Sallo, keda portreesaadetes enne olin näinud, ütlevad mulle tere, elusuuruses Tiit Härm tuleb trepist alla,” loetles Jõekallas.