iDeal kampaania

Kätlin Joala: Kolm põhjust viirusele tähelepanu pöörata

Koroonaviirus üks probleeme on selle uudsus: puuduvad vaktsiinid ja ravimid.

FOTO: Mailiis Ollino

Koroonaviiruse kriisipiirkondades töötavatest tervishoiutöötajatest, apteekritest, politseinikest, õpetajatest, poemüüjatest, ettevõtjatest ja muudest töötajatest on saanud rahvuskangelased. Seda põhjusel, et hoolimata koroonaviiruse levikust tagavad just nemad oma riigi normaalse toimimise.

Kahjuks on neid riike maailmas juba üle 100. Ometi, kas selline suurejooneline tänuavaldus ei ole ülepaisutatud? Näiteks on gripp tapnud maailmas kümneid tuhandeid inimesi rohkem kui moodsa nimega viirus COVID-19.

Eesti olukorda arvesse võttes võib küsimuse püstitust pidada asjakohaseks, kuna Eestis ei ole COVID-19sse haigestunute arv suur võrreldes näiteks Itaalia, Prantsusmaa või Hispaaniaga, kus haigete hulk küünib juba tuhandeteni.

Alla 100 nakatunu Eestis on tõesti vähe, kui võtta arvesse, et ainuüksi eelmise aasta lõpu seisuga oli grippi haigestunuid ligemale 2900. See tähendab, et praegu on suurem tõenäosus jääda grippi kui haigestuda uude viirusesse. Seega, miks terviseamet ja sotsiaalministeerium räägivad enesekarantiinist, koolide sulgemisest ja muudest meetmetest? Miks see uus viirus nii eriline on?

Viiruse uudsus: puuduvad vaktsiin ja ravimid

Üks peamistest põhjustest peitub viiruse uudsuses. Ühiskond ei ole valmis kõnealuse viirusega silmitsi seisma. Selleks puuduvad nii ravimid kui vaktsiin. Grippi on uurituid juba aastaid. See on võimaldanud välja töötada vaktsiini, mis aitab kaitsta inimesi grippi haigestumise eest. Samuti on turul ravimid, mis võimaldavad ravida ja leevendada sümptomeid ja vähendada haiguse kestust.

Peale selle on inimestel aastatega välja kujunenud immuunsussüsteem, mis tagab, et igaüks, kes gripiga kokku puutub, siiski ei haigestu.

Koroonaviirus on aga maailmas eksisteerinud umbes kolm kuud. Seega on ilmselge, et inimese organism ei ole ise mingit immuunsussüsteemi selle suhtes loonud. Samuti ei ole abi loota vaktsiinist. Teadlased on spekuleerinud, et kuigi vaktsiini kallal töötatakse, pole see tõenäoliselt vabalt kätte saadav enne 18 kuud.

Ollakse mures ravimite kättesaadavusegi pärast. Näiteks, kui ravim on välja töötatud suurest nõudlusest tingitud ja erilise ajalise surve all, tõstab see märgatavalt tema turuletoomise hinda. See omakorda mõjutab ravimi kättesaadavust.

Teemat on hiljuti arutatud Ameerika Ühendriikides, kus ravimitööstusel õnnestus tagasi lükata eelnõu, mis oleks võimaldanud nõuda mõistlikku turuletoomise hinda, kui leitakse, et ravimi või vaktsiini eest küsitav hind on ebaõiglaselt kõrge. Ravimitööstuse reaktsioon viitab aga sellele, et koroonaviirust puudutavad ravimid ja vaktsiin ei saa olema odav kaup. Seega on küsitav, kas Euroopa Liidu riikide eelarved, mis tervishoiu suhtes on niigi miinuses, sellise surve välja kannatavad. Lahendusena on arutatud vaktsiini väljatöötamise edasilükkamist. Väidetakse, et see tagaks ravimi mõistliku hinnataseme.

Teadmatus: kuidas viirus täpselt levib?

Teine põhjus on viiruse levimisega seotud teadmatus. Teadlased on nüüdseks kinnitanud, et viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Peamiselt siis, kui COVID-19 viiruse põdeja köhib, aevastab või räägib. Piisad, mis inimese suust tulevad, võivad lennata kahe meetri kaugusele. Just seepärast soovitataksegi sümptomite avaldumisel kanda maski, et kaitsta neid, kes sellesse raadiusesse jäävad.

Samal ajal ei ole teadlased veel kindlad, kas koroonaviirus levib õhu kaudu, nagu on teada näiteks leetrite ja punetiste puhul. See aga tähendaks, et me ei saa olla kindel, et viirusekandja ei levita seda kaugemale kui kaks meetrit.

Samuti ei ole seni teaduslikult tõestatud, kui kaua on viirus aktiivne, kui vastav bakter on sattunud näiteks ukselingile, bussiistmele või liftinupule.

Hirm: suremuse protsent võib olla kõrge

Viiruse tagajärjed on hirmutavad. Maailma terviseorganisatsioon on prognoosinud, et COVID-19 puhul võib suremuse protsent küündida 3,4ni. See on väga kõrge, kui võrrelda näiteks 1918. aastal puhkenud Hispaania gripiga, millesse suri ligemale 2,5 protsenti haigestunuist ja mis kahe aasta jooksul tappis maailmas umbes 50 miljonit inimest.

COVID-19 kõrge suremusprotsent ja nakatunute üha suurem arv on viinud selleni, et Itaalia intensiivraviosakonnad on kaalunud aidata esmajärjekorras neid, kes on noored ja kelle ellujäämise tõenäosus on suurem. See on tekitanud muidugi väga suurt pahameelt just eakate hulgas.

Kuigi Eestis pandeemiat ei ole, ei saa koroonaviiruse tõsidusest mööda vaadata. Viiruse leviku pidurdamine nii kaugele kui võimalik aitab kaitsta eelkõige kõige haavatavamaid inimrühmi nagu lapsed, eakad ja inimesed, kellel on astma või südameprobleemid.

Kui ühiskond hoolib neist, ei tuleks kahtluse alla seada ennetusmeetmeid, mida paluvad kehtestada terviseamet ja sotsiaalministeerium.

Tagasi üles