Loodusteaduste huvilised lahendasid tiigireostuse mõistatust

Pärnumaa noored koos õpetajaga külastasid Tartu ülikooli uurimislaborit. Foto: TÜ teaduskool

Kolmapäeval kogunesid Eesti loodusteaduste olümpiaadil (ELO) parimaid tulemusi saavutanud Pärnumaa õpilased Tartusse eksperimendipäevale. Tartu ülikooli teaduskooli laboris avanes neil võimalus kogenud juhendajate käe all uurida veereostusega seotud loodusteaduslikke probleeme. Põnevaid katseid tehti tiigiveega.

TÜ Chemicumi keskkonnalaboris tuli õpilastel lahendada talutiigi reostumise mõistatus. Nimelt pöördus labori poole murelik Tartumaa talupidaja, väljamõeldud tegelane Jüri, kelle põllumaade vahel asuv armas suplustiik on salapärasel viisil reostunud. Veepinnale on tekkinud õli, vees vohavad taimed ja tiigipõhi kipub jalatalda torkima. Jüri tõi kaasa ämbritäie tiigist võetud vett. 

Noorte uurijate-laborantide ülesandeks jäi välja selgitada, mis on juhtunud külaelanike seas hinnatud ujumistiigiga, kes selle eest vastutab ja kuidas olukorda parandada.

Detektiivitöö keskmes tiigiveeproov sai kihtide kaupa põhjalikult läbi uuritud. Noortel keskkonnateadlastel tuli appi võtta nii oma meeled kui keemia- ja füüsikaeksperimendid. Tuvastati põhjamuda võõrkehad ja mõõdeti veesaastet põhjustavate ioonide sisaldust. Põneva katse abil sai selgeks veepinnal olnud õli päritolugi. 

Nobedamad osalejad said oma nutikuse ja guugeldamisoskused proovile panna keskkonnaviktoriinis. Programmi lõpetas tulemuste arvutipõhine kokkuvõte, mille käigus õpiti üht-teist teadustulemuste analüüsi ja esitamise kohta.

Katsepäevast võtsid osa Audru kooli, Lihula gümnaasiumi, Pärnu Kuninga tänava põhikooli, Pärnu Mai kooli, Sütevaka humanitaargümnaasiumi, Pärnu Vanalinna põhikooli ning Surju põhikooli õpilased, kokku 18 Pärnumaa noort.

Õpilaste arvates oli päev väga lõbus ja huvitav ning nad tuleksid uurimislaborisse hea meelega tagasi. Surju põhikooli 8. klassi õpilane Lume Tuum ja Pärnu Kuninga tänava põhikooli 8. klassi õpilane Helin Maria Unt kinnitasid kui ühest suust, et neil oli imetore päev.

“Kõige rohkem meeldis see, et töö oli praktiline ja ise sai kõike teha,” rääkis Sütevaka gümnaasiumi 7. klassi õpilane Andreas Simson.

Audru kooli 7. klassi õpilasele Günther Andreas Vaarole meeldis laboris kõige rohkem elulisi katseid teha ja nende põhjal loogilistele järeldustele jõuda. “Katsete tegemisel sai kasutada oma mõistust ja täpsust. Eriti avaldas muljet katsepäeva juhendajate professionaalsus,” tõdes noormees.

Pärnu Vanalinna põhikooli õpilane Anita Sermandi märkis aga, et kasutab kastepäeval saadud uusi teadmisi kindlasti koolitöös ja järgmistel olümpiaadidel.

Õpilastega kaasas olnud Kuninga tänava põhikooli õpetaja Ly Suursilla sõnutsi oli päev väga mitmekesine. “Tore oli kõige keskmeks olnud lugu, mille ümber oli põimitud eri katsed,” rääkis Suursild.

“Uurimislabori meeskonnal on samuti rõõm juhendada särasilmseid ja nutikaid noori, kes pikale teekonnale vaatamata usinasti eksperimenteerisid. Õpilaste tulemused olid silmapaistvalt head,” kinnitas uurimislabori programmikoordinaator Karin Hellat.

Täpsuse ja põhjalikkuse eest jagati laboris töötanud õpilastele auhindugi. Need on pärit rahvusvahelistelt olümpiaadidelt, kuhu needsamad tublid katsetajadki jõuda võivad, kui selleks tublisti vaeva näevad. 

Õlide viskoossuse määramise ülesannetes olid seekord parimad Sütevaka õpilased Andri Hall ja Andreas Simson, valemi teisendamises oli parim nende koolikaaslane Mirell Lank. “Ootame alati eksperimendipäevadele selliseid huvilisi noori, keda kindlasti kohtame tulevikus nii loodusteaduste olümpiaadidel kui ehk hiljemgi, näiteks teadlaskarjääri kasuks otsustamas,” märkis Hellat.

Kuigi Eesti loodusteaduste olümpiaad on toimunud juba 15 aastat, korraldab TÜ teaduskool eksperimendipäevi esimest korda. Seda tänu ettevõtte Graanul Invest toetusele. Veebruaris-märtsis saab laborisse tulla 250 ELO piirkonnavoorus osalenud õpilast.

TÜ teaduskooli direktori Riin Tamme arvates aitab noorte premeerimine katsepäevaga Tartus kindlasti süvendada nende huvi loodusteaduste vastu.

“Katsepäeval osalemine valmistab neid paremini ette järgmisteks olümpiaadivoorudeks ja loodetavasti toob piirkonnavoorudesse juurde õpilasi just nendest maakondadest, kust praegu osalejaid napib. Samuti motiveerib õppetöös veel aktiivsemalt kaasa looma,” rääkis Tamm.

ELO on loodusteadusi, ennekõike keemiat, füüsikat ja bioloogiat ühendav iga-aastane võistlus, mis peamiselt mõeldud 7. ja 8. klassi õpilastele kõikjalt Eestist. Olümpiaadi käigus lahendavad õpilased teoreetilisi ja praktilisi ülesandeid. Tegu on unikaalse mõõduvõtuga, kuna ükski teine praegu korraldatav ainevõistlus ei võimalda sellisel moel ühendada loodusteaduste eri suundi ega esitada neid õpilastele eluliste ülesannetena.