Tervise arengu instituut alustab uuringut, mille eesmärk on välja selgitada koolilõuna söömine ning sellega rahulolu.
Algab koolitoidu uuring
Küsimustik käsitleb koolinoorte söömisharjumuste ja -võimaluste teemasid. Uuringus osaleb ligikaudu 50 üldhariduskooli üle Eesti. Uuringu valimiks on 1200 õpilast 3., 6., 9. ja 12. klassidest, lisaks koolide juhtkond ja toitlustajad. Uuringus osalevad koolid jäävad anonüümseks.
Uuringut viib läbi küsitlusfirma OÜ Eesti Uuringukeskus. Küsitlusperiood kestab kuni jaanuari lõpuni ja uuringu tulemused selguvad aprillis.
“Kuigi koolilõuna oli lõppenud aastal sageli avalikkuse suurema tähelepanu all, puudub meil seni usaldusväärne teave koolides pakutava toidu ja selle söömise kohta,” selgitas tervise arengu instituudi ekspert Tagli Pitsi. “Uuring annab vastused mitmetele küsimustele, näiteks kui rahul on õpilased koolilõunaga ning mis on võimaliku rahulolematuse põhjused. Uuringu tulemused on abiks meie edaspidise töö planeerimisel koolitoidu paremaks muutmisel.”
Eestis on koolitoit algkooliõpilastele tasuta kättesaadav 2002. aastast. Alates 2006. aastast on riigieelarves ette nähtud toetus koolilõuna kulude katmiseks ka põhiharidust omandavatele õpilastele. 2011. aasta sügisest on haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul koolilõuna maksumuseks 78 eurosenti ühe õpilase kohta päevas. See raha peaks täielikult minema tooraine peale. Kui koolilõuna maksumus kujuneb suuremaks, on omavalitsustel kaks võimalust: kas lisada riigi toetusele puudujääv osa ise või küsida lisa lapsevanematelt.
Koolitoit valmistatakse enamikus koolides kohapeal. Seda teeb kas toitlustusfirma, FIE või kooli palgal olev köögipersonal.
Möödunud aasta lõpus hindas tervise arengu instituut koolides riikliku koolipuuviljakava efektiivsust ja märgatavust ning laste harjumusi ja eelistusi puu- ja köögiviljade söömisel. Selle uuringu tulemused avalikustatakse veebruaris.