Lapsed vajavad koduõppe ajal rohkem vanemate abi

Kaugõpe erineb kooliti ja klassiti. Et saada teada, milline hakkab olema kaugõppe korraldus just teie lapse koolis ja klassis, tuleb jälgida Stuudiumis või eKoolis, kooli kodulehel ja Facebooki lehel ilmuvaid teateid.

FOTO: Elmo Riig

Uuest nädalast on kõik Eesti koolid viidud üle kaugõppele. Koolimajad on suletud, kuid õpe toimub kodus, e-kanalite kaudu. See tähendab aga Innove Rajaleidja Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaa piirkonna juhi Lea Mardiku sõnutsi seda, et vanemad peavad oma lapse koolitööle pöörama varasemast enam tähelepanu, teda aitama ja toetama.

Kaugõpe erineb kooliti ja klassiti. Et saada teada, milline hakkab olema kaugõppe korraldus just teie lapse koolis ja klassis, tuleb lähipäevadel hoolsalt jälgida Stuudiumis või eKoolis, kooli kodulehel ja Facebooki lehel ilmuvaid teateid.

Mõistagi on kodus õppimiseks tarvis arvutit. “Kui teie lapsel ei ole võimalik kodus digiseadmeid kasutada, andke sellest kindlasti teada klassijuhatajale, et saaksite koos leida parima lahenduse õppetöö korraldamiseks,” kirjutas Mardik. Võib-olla saab kool perekonnale seadet laenata.

Ka talle on praegune olukord uudne ja stressirikas ning ta vajab tavapärasest enam tuge. Lea Mardik

Mardik paneb lapsevanematele südamele, et õppekorralduse ja koolitööga kursis olemist ei tohiks jätta ainult lapse õlule. Isegi siis, kui ta on juba küllalt vana, et tavaolukorras koolitööga ise hakkama saada. “Ka talle on praegune olukord uudne ja stressirikas ning ta vajab tavapärasest enam tuge,” tõdes ta.

Rajaleidja spetsialisti soovituse kohaselt võiks vanemad ja õpetajad näiteks kord nädalas omavahel vestelda kas telefonis või Skype’is. Õpetaja saab anda lapsevanematele lisajuhiseid ja vanemad küsida pedagoogilt nõu, kuidas last koduõppes toetada.

“Kui lapsel on õpiraskused, võib iseseisev õppimine talle ülejõu käia. Selle suhtes peavad olema mõistvad nii kool, õpetajad kui ka vanemad,” märkis Mardik. “Last tuleb aidata nii palju kui võimalik ja tunnustada püüdluste eest.”

Koolis on laste päevakava rutiinne: hommikul on nad koolis, kus õpitakse, puhatakse ja süüakse kindlal ajal, siis huviringides, sõpradega mängimas. Järgnevatel nädalatel peaksid lapsed veetma pea kogu aja aga perega kodus. Koduski tuleb Mardiku ütlust mööda lapsele kujundada rutiinne päevakava, mis võimaldab nii õppida, mängida kui ka puhata.

Mardik soovitab koos lapsega koostada päevakava ja leppida kokku, kuidas selle järgimist hakatakse kontrollima. Näiteks, kui vanem ei ole kodus, helistab ta lapsele töölt iga uue päevakavapunkti algusajal. Küsib, kuidas eelmine tegevus läks, ja tuletab meelde järgmise algust.

Homme, 15. märtsil kell 12 saavad kõik huvilised jälgida veebiseminaril “Kuidas oma last koduõppes toetada”. Lapsevanematele annavad video vahendusel nõu Innove ja Eesti haridustehnoloogide liidu spetsialistid.

Innove Rajaleidja Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaa piirkonna juhi Lea Mardiku soovitused lapsevanematele:

Varitseb oht, et lapsed veedavad pikki koduseid päevi internetis surfates, videomänge mängides ja filme vaadates. Et kodus aega mõistlikumal viisil kasutada, tuleb teadlikult aidata lapsel tegevust otsida ja temaga kokkuleppeid sõlmida. 

· Pange kindlasti päevakavva kirja, millal ja kui pikalt on lapsel lubatud vaba ekraaniaega veeta.

· Võite lapsele soovitada näiteks treeningvideoid, videoloenguid, aju treenivaid mänge ja muud harivat, mida internetis vabal ajal teha.

· Ise kodus olles kaasake lapsed koristamisse ja toiduvalmistamisse.

· Leidke lapsele ea- ja jõukohane juturaamat ning leppige kokku, mitu lehekülge ta iga päev loeb. Õhtul tundke huvi loetu kohta, lugege koos lapsega mõni peatükk samast raamatust.

· Avalikes kohtades viibimist ei saa praegu soovitada, kuid leidke siiski viise värskes õhus viibida ja liikuda, näiteks käige koos jalutamas, sõitke mere äärde, metsa või mujale loodusesse.

· Otsige kappidest üles lauamängud ja veetke aega perega.

Tagasi üles