Tutti kandev uudishimulik pisitihane

Peale seemnete õnnestus neil linnukestel sel talvel katta laud putukate ja lülijalgsetega. Foto: Karl Adami

Märts on meile pakkunud kevadehõngulisi ilmu. Olen juba oma silmaga näinud tänavust esimest lendavat päevaliblikat, kuulanud õhtul sügaval metsa rüpes musitseerivaid must­rästaisandaid ja ajanud tihedas samblikurikkas kuusikus taga pisikesi sidistavaid siisikesi.

Kevademärke leidub rohkem, kui osanuks märtsi alguselt oodata. Peale väikeste siisikeste ja tumesulgsete musträstaste esitavad tänavusel kevadel reibast laulu kuusetihasedki.

Kuusetihaseks on üht meie ­pisemat tihast – musttihast – kutsutud ikka seetõttu, et suur osa tema elust keerleb okaspuude ümber. Musttihast ei ole võimalik teiste tihastega segamini ajada. Pea, kurk ja kael on tal läikivmustad, kuid põsed ja kukal valged, kõhualune kreemikas, tiival asetseb valge triip ja jalad on terashallid. Sageli võib silma jääda pisike must tutt, mis on mõnevõrra väiksem kui tutt-tihasel ja kerkib erutudes. Üldiselt näib tema sulestik pruunikas-terashallina.