Keskkonnaamet toetab üraskikahju puhul teadmispõhist lahendust
/nginx/o/2016/11/25/6113475t1ha357.jpg)
19. märts 2020, 12:45
/nginx/o/2020/03/19/13015781t1ha5a0.jpg)
Keskkonnaamet taunib erametsaliidu üllitatud hoiatust „Kaitsealadel kasvatatud ürask on tungimas erametsadesse“ ja peab oluliseks teadmispõhist lähenemist.
“See tähendab, et väidete esitamisel tuleb esitada põhjendus, mis toetub kontrollitavatele faktidele. Erametsaliidu pressiteates need puudusid,” kinnitab keskkonnaamet oma pressiteates.
“Samuti oleme teadlikud, et viimaste aastate soojade talvede ja kuumade kuivade suvede tõttu on üraskikahjustused suurenenud. Sellega seotud metsakaitseliste ekspertiiside hulk on viimase paari aastaga üle kümne korra kasvanud,” seisab ameti teates.
Mullu tehti üraskikahju ekspertiise 523, nendest veerand kaitsealade kohta.
Riiklik üraskiseire praegu puudub. Seetõttu ei saa keskkonnaameti teatel anda hinnangut, kui suur osa üraskite arvukuse tõusust on põhjustatud koristamata tormimurrust või valel ajal tehtud raiest ja millist rolli mängivad rangelt kaitstavad metsad. Objektiivsete hinnangute tarvis pole algandmeid.
Probleemi aktuaalsuse tõttu on keskkonnaamet teinud ettepaneku selgitada üraskikahju välja aerokaardistamise abil. Kui kõik läheb plaanipäraselt, tehakse juunis suuremate üraskikolletega Lõuna-Eestis ülelennud ja seejärel analüüs, et kaardistada leviku ulatus ja kolded.
Ühtlasi on keskkonnainvesteeringute keskus rahastanud Eesti maaülikooli projekti „Tormijärgne üraskikahjustuste levik ja metsakaitseabinõud leviku tõkestamiseks“. “Seega, probleemiga tegeletakse ja analüüside järel saab planeerida probleemi lahendamisele terviklikku lähenemist,” teatab keskkonnaamet.
Seniks kutsub amet kõiki metsaomanikke üles olema hoolsad ja jälgima oma metsa seisundit. Vajadusel tuleb kahjukolded kõrvaldada seadusega lubatu alusel.