Kultuur ei toimi Skype’i kaudu

Digimine kultuuri ei asenda. Foto: Gerthrud Grents

Leivaviilusuurune ekraan viib meid kokku sugulastega teisel pool maakera, kutsub kuulsa Briti laulja veebikontserdile ja kuulutab kurja levikust. Taskusse mahtuv vidin näitab uudiseid kodunt ja võõrsilt, toob meieni maailmakirjanduse ja tunnustatud galeriide digiekskursioonid. Maailm mahub peopessa.

Tõepoolest: koroonakriisist tingitud karantiini ajal on “päästerõngaks” tehnoloogia. Pärnu uue kunsti muuseum postitab sotsiaalmeediasse Eesti maalikunstnike liidu aastanäitusel osalevaid töid. Tasuta. Jaan Pehk ehk Orelipoiss korraldas üleeile kontserdi. Otseülekandena oma kodu terrassilt. Tasuta. USA Metropolitan Opera toob vaatajate ette iga päev ühe ooperi. Priipääsmega.

Praegu pakub see kõik lohutust. Pikemas perspektiivis aga mitte. “Ühtki kaunit kunsti ei saa Skype’i kaudu teha,” märkis tabavalt meie kandi koorijuht Toomas Voll.

Suurim mure on teadmatus

Viljade noppimine jääb ära. “Hooaeg jaguneb kaheks: septembris algab huvitegevus, mis päädib jõuludega; teine periood, kevad, tipneb konkursside, suurürituste ja projektidega. Selleks ajaks on inimestel midagi ette valmistatud,” toonitas Voll.

“Tühistatud” ja “Edasi lükatud” – järjest jõuavad postkasti sellise pealkirjaga sõnumid. Teada on, et ei toimu märtsi ega suures osas aprilligi üritused. Mai on lahtine. See aga ei tähenda, et lehekuised festivalid õnnestuvad: proove ei saa ju teha.

“Proovidest sõltub aga minu ja veel paljude juhendajate produkt ja kvaliteet. Kui see (karantiin, toim) kestab kaua, ei jõua me füüsiliselt programmi õppida. Õpetaja saab Skype’is anda ülesandeid. Koor virtuaalselt proovi ei tee,” tõdes Voll, kelle sõnutsi kõrgub suur küsimärk mai lõpus toimuva Pärnumaa laulupeo kohal.