24aastane Pärnu kanuuaerutaja Joosep Karlson elab olümpiaunistuse nimel: sihtasutuse Noored Olümpiale stipendiaat teeb kõik, et edaspidi kasta mõla sportlastele pühasse vette – olümpiakanalisse.
Olümpialootus pages saapamaalt Pärnusse (1)
Esmalt käib töö augustis toimuvate Tokyo olümpiamängude nimel, kuhu Karlson pole veel pääset lunastanud. Koostöö Ungari ja Itaalia tippmeestega lubab suurelt mõelda.
„Raskesti tehtav, aga reaalne. Kui ma ise endasse ei usu, kes siis veel?” küsib hiljuti oma esimese juhendaja Tiina Hodakovi treeningurühma naasnud olümpialootus.
Tippsportlase elu kulgeb nagu karussellil: pikad lennureisid, mitmenädalased kurnavad laagrid, koju tagasi ja taas kodunt eemale: treenima. Neist viimane reis viis Karlsoni enda sõnutsi elu vingeimasse laagripaika: San Leonardo jõgi Sitsiilias pakkus suurepäraseid tingimusi ja itaallastest konkurentidega mõõdeti ahnelt kilomeetreid.
Üleilmse kriisi tekitanud uus koroonaviirus pani atleedid liikumispiirangu tõttu küll sundseisu – pikendas märgatavalt laagri kestust –, kuid pärnaka sõnutsi valitses treeningupaigas positiivne ja töine meeleolu.
„Jah, ma olen Itaalias … Kui veel mõni päev tagasi tundus, et siin olemine on ekstreemne, siis nüüd ei ole Euroopas peaaegu ühtegi riiki, kus viibida poleks äärmuslik,” teatab mõlamees oma blogis ja rahustab pöidlahoidjaid, et Sitsiiliasse jääda on otsekui topeltkarantiin. „Esiteks, siin on harjutamiseks ideaalsed tingimused. Teiseks, praegu tundub Eestisse reisimine ohtlikum kui siiajäämine.”
Päev hiljem tuleb Eesti aerutamisföderatsioonilt käsk: juhatuse otsusega palutakse kõigil välismaal harjutavatel süsta- ja kanuuaerutajatest koondislastel koju naasta. Mõtted eesootaval reisil, pakib ärevil spordimees kohvrid.