Urve Palo: Lastega maa toetuseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Urve Palo.
Urve Palo.

Läinud aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 340 935 inimest. Nendest 295 996 ehk 20 protsenti olid alla 20aastased, 814 297 ehk 61 protsenti 20-64aastased ning 230 642 ehk 18 protsenti 65aastased ja vanemad. 2009. aasta alguseks on meid kokku Eestis umbes 1000 jagu vähem, sest vanemaid põlvkondi, kes teistele teedele lahkuvad, on rohkem, kui noori juurde tuleb.


Samal ajal on rõõm tõdeda, et peredesse sündivate laste arv on viimastel aastatel suurenenud. Sündimus naise kohta (1,64 last) on Eestis Euroopa keskmisega võrreldes juba mõnevõrra kõrgemgi ja Eesti kogemusi perepoliitika vallas käiakse uudistamas välisriikidest.



Me teame, et Eesti pered armastavad endiselt lapsi ja soovivad enamasti vähemalt kaht, aga sageli kolme järglast. Kuigi inimeste julgus peret luua on viimastel aastatel kasvanud, on see nüüd asendumas ebakindlusega tuleviku suhtes.



See tuleneb nii üldisest majanduslangusest kui ebakindlusest nende toetuste suhtes, mida Eesti ühiskond võib pakkuda.



Viimased uuringud näitavad: vaid iga kolmas eestimaalane on kindel, et tal on raskel ajal kellegi muu kui enda peale loota. Selle näitajaga oleme Euroopa viimaste seas. Selline ebakindlus ei soosi siduvate otsuste nagu lapse kasvatamine vastuvõtmist.



Mis meie kindlust suurendaks? Lapse kasvatamise puhul on sellel kindlusel kolm sammast: riik, omavalitsus ja pere. Õnneks ei ole riik teinud suuri kärpeid laste arvelt ja loodan, et esimesel võimalusel taastatakse riiklikud investeeringud lasteaedadesse, ranitsatoetus ning isade võimalus võtta lapse sünni puhul kaks nädalat riigi tasustatud lisapuhkust.



Hea meel on, et Eesti omavalitsused on aastatega muutunud aina lapsesõbralikumaks. Kuid nende lapsesõbralikkustki mõjutavad ressursid. Sel aastal tehtud uuring kohalike omavalitsuste hulgas näitab, et kohalike omavalitsuste lapsesõbralikkus sõltub rahast ja laste osast rahvastikus. Kumbki tulemus pole väga üllatav, kuid siiski julgustav. See räägib sellest, et võimalusel soovitakse lastesse investeerida ja laste hääl on kohalikul tasandil kuuldav. Vastupidine tulemus olnuks kurb. Loodan väga, et see hääl on kuuldav üle Eesti, sest sellel on kaalu.



Kolmas pere tugi on kindlasti pere ise. Siin sooviks, et Eesti pere otsustaks kõigi elu väärtuste seas just laste kasuks. Kindlasti saabuvad keeruliste aastate järel paremad ja lapsed kui väärtus jäävad alati. Eesti pere koosneb emast, isast ja lastest.



Selleks, et Eesti naisel oleks tugi laste kasvatamisel, on vaja Eesti mehel muretseda peale oma pere enda tervise eest, et tugi perele kestaks kauem.



Kuigi paljud mehed arvavad, et naised hindavad just nende suurt teenistust, näitavad uuringud, et naised ise pole sellisel seisukohal. Küll ei ütleks nad ära abist kodustes tegemistes.



Kindlus teineteise tingimusteta toetamisel nii rasketel kui kergematel aegadel tuleb kasuks pereks olemisel, eriti kui peres on lapsed.

Märksõnad

Tagasi üles