Kütteperioodil tuleb korteriühistutel (KÜ) tegelda ühisest küttesüsteemist eraldunud korteriomanikega, kes ei soovi tasuda arveid teistega võrdsetel alustel.
Kui korteriomanik saeb läbi radiaatorid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui võlgnevused kasvavad, ei jää ühistu juhatusel üle muud kui minna kohtusse selgitama, kui palju ja kas üldse peaks kütte eest tasuma individuaalküttele üle läinud korteri omanik.
Tegelikkuses on asjad lihtsad. Korteriomand koosneb kahest osast: reaalosast ja mõttelisest osast. Küttesüsteem on korteriomandi mõtteline osa ja selle muutmine on lubatud üksnes ühistu kõikide korteriomanike nõusolekul. Seega: omanikele, kes on läinud korteri individuaalküttele ilma kõikide korteriomanike nõusolekuta, ei pea ühistu rakendama küttekulu arvestamisel teistsugust tariifi või protsenti üldküttest.
Üldkoosolek võib sellise otsuse küll vastu võtta, aga kindlasti tuleb sellisel juhul tähelepanu pöörata korteriühistu põhikirjale, mille kohaselt arvestatakse küttekulusid enamasti vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele.
Seega kerkib küsimus: kas üldkoosolek võib vastu võtta otsuse, mis annaks osale korteriomanikest õiguse tasuda kütte eest teistel alustel, kui on sätestatud korteriühistu põhikirjaga.
Põhimõtteliselt ei saa niisugust lahendust õigeks pidada. Õigem oleks muuta/täpsustada korteriühistu põhikirjaga sätestatud küttekulu arvestamise aluseid üldisest küttesüsteemist eraldunud korterite osas.
Mida aga teha, kui korteriomanik on osa radiaatoritest eemaldanud? Sellele küsimusele otsis kohtu kaudu vastust üks Tallinna korteriühistu.
KÜ nõudis küttevõla tasumist. Kuid korteriomanik leidis, et ta on ühistule juba piisavalt vastu tulnud sellega, et ta üldse midagi maksis.
KÜ oli seisukohal, et kõik korteriomanikud on kohustatud tasuma küttekulude eest samadel alustel, sõltumata sellest, kas nad on läinud üle korteri individuaalküttele ja eraldunud elamu küttesüsteemist.
Kohtus oli KÜ peamine argument põhikirja punkt, mille kohaselt tasuvad ühistu liikmed küttekulude eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele, mis on kirjas kinnistusraamatus.
Maakohus tegi otsuse, mis kohustas võlgnikku tasuma kogu võlgnevuse. Võlgnik kaebas otsuse edasi. Mõlemad – KÜ ja võlgnik – jäid oma seisukohtadele kindlaks. Kohus maakohtu otsust ei muutnud ja võlgnikku kohustati võlg tasuma. Seejärel pöördus võlgnik riigikohtusse, kust saadeti tema kaebus tagasi ega alustatud menetlust.
Seega otsustasid kohtud, et kõik KÜ liikmed on kohustatud tasuma ühistu arveid samadel alustel ning juhatusel ei ole õigust kohaldada kellegi suhtes teisi arvestamise aluseid. Üldkoosolek kinnitab arvestuse metoodika ja alused ning juhul, kui need on sätestatud põhikirjas, tuleb nende muutmiseks muuta põhikirja.