Digipööre toob uusi kanaleid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teler ja digiboks.
Teler ja digiboks. Foto: Raigo Pajula.

Kas hakata digitelevisiooni vaatama juba nüüd või oodata 2010. aasta jaanipäevani, kui analooglevi välja lülitatakse? Enam pole põhjust digilevile üleminekuga viivitada. Kõikjal üle Eesti saab tasuta digitaalselt vaadata seitset kodumaist telekanalit, müügil on hea valik digibokse ja -telereid ning tavalise katuseantenniga võib vaadata üle 20 tasulise telekanali.


Mullu 31. märtsil lülitati Ruhnus välja analoogtelevisiooni saatja ja rahvaarvult Eesti väikseim vald läks esimesena täielikult üle digilevile. Sel hetkel vaatas kolmandik Eesti peredest ehk 180 000 kodu telepilti analoogformaadis tavalise katuseantenniga. Detsembri lõpuks oli 40 000 neist üle läinud tavaantenniga vaadatavale digitelevisioonile ja selle aasta lõpul peaks digikodude hulk küündima 100 000 pereni.



Kindlasti on olulised digitelevisiooni pakutav parem pildi- ja helikvaliteet, elektrooniline saatekava ühe nupulevajutusega otse ekraanil, heli ja mitmes keeles subtiitrite valik, kuid need ei ole digitelevisioonile ülemineku peapõhjus.



Digilevi peamine hüve on, et uus tehnoloogia on loonud võimaluse uute kodumaiste telekanalite sünniks. Vana analoogvõrk on tehniliselt ammendunud ja uute kanalite üleriigiline edastamine polnud võimalik.



Just kõigi kodumaiste telekanalite jõudmine tasuta digilevisse oli murdepunkt, millest algas digi-TV vaatajate hulga kiire kasv. Massiline digibokside ostmine läks lahti augustis, kui täismahus olümpiakanalina tuli välja ETV2.



Tavalise katuseantenniga telepilti vaataval inimesel tuleb digitaaltelevisiooni nägemiseks osta või rentida digiboks, mis ühendatakse antennikaabli ja teleri vahele.



Telerit digi-TV vaatamiseks välja vahetada ei ole vaja, kuid kui see juba niikuinii plaanis, oleks mõtet osta digiboksi sisaldav teler.



Elektroonikapoodidesse on tekkinud suur valik digibokse ja -telereid. Et orienteerumine televaatajale lihtsam oleks, on Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobivad seadmed varustatud Digilevi märkidega. Kui müüdaval digiboksil või teleril see märk puudub, ei pruugi see Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobida.



Peale eestikeelsete tasuta teleprogrammide saab sama antenni ja seadmega tasu eest vastu võtta veel terve hulga rahvusvahelisi satelliidikanaleid.

Tagasi üles