Teadlased soovitavad rangemaid piiranguid

Kadrin Karner
Copy
Olgugi et koroonaviiruse leviku tõttu ellu kutsutud teadusnõukoja leping hakkab lõpule jõudma, on ekspertidest koosneva nõukoja roll siiski oluline. Foto on illustratiivne.
Olgugi et koroonaviiruse leviku tõttu ellu kutsutud teadusnõukoja leping hakkab lõpule jõudma, on ekspertidest koosneva nõukoja roll siiski oluline. Foto on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter

COVID-19 tõrje teadusnõu­koda ehk viroloogidest ja arstidest koosnev töörühm leiab, et Eestis kehtestatud piirangud on õigeaegsed ja adekvaatsed.

Teadusnõukoja vaatest rääkis eriolukorra valitsuskomisjonile Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. “Piirangute rakendamisest on epideemia levik olnud suhteliselt stabiilne, üha kiireneva kasvuta,” ütles ta. “See näitab, et Eestis kehtestatud piirangud aeglustasid viiruse levikut, kuid me peame teadvustama, et COVID-19 leviku tõkestamine on pikk protsess, mis vajab kannatust kõigilt. Paratamatult on vaja sotsiaalse isolatsiooni meetmeid rangemaks muuta.”

Sellest tingituna soovitab teadusnõukoda viiruse edasise leviku tõkestamiseks tugevdada isolatsiooni reegleid ja koduse režiimi toimimist ning vähendada inimeste ebavajalikku viibimist avalikus ruumis ja väljaspool kodu. “Arvestades intensiivravi ressurssi Eestis, on väga oluline ennetada tervishoiusüsteemi hüppelist ülekoormust,” lausus Lutsar. “Seda vaatamata sellele, et Eesti haiglad ja perearstid on teinud põhjaliku ettevalmistuse COVID-19 haigetega tegelemiseks.”

“Selles tervishoiukriisis on äärmiselt oluline iga inimese panus viiruse leviku tõkestamisel,” selgitas professor. “Inimene, kes on puutunud kokku või kel on kahtlus, et nad on viirusega kokku puutunud, ei tohi kindlasti väljaspool ­kodu kellegagi lävida.”

Teadlased tõid oma soovitustes valitsuskomisjonile esile, et järjekindlalt tuleb teavitada riskirühmi, eriti eakaid. Tõhustada tuleb kodusel ravil ja isolatsioonis inimeste jälgimist ning distantseerida inimesi avalikus ruumis. Samal ajal ei tohi unustada nooremaid inimesi ja lapsigi.

Teadlased andsid ülevaate, mida Eesti saab teha vaktsiini väljatöötamise toetamiseks. Samuti sai erikomisjon ülevaate teistes riikides kasutatavatest raviviisidest.

COVID- 19 tõrje teadusnõukotta kuuluvad professor Lutsari kõrval ter­vise arengu instituudi vanemteadur Kristi Rüütel, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja Tartu ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving, Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla ja Tartu ülikooli rakendus­viroloogia uurija-professor Andres Merits. Teadusnõukoja tööd korraldab riigikantselei strateegiabüroo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles