Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/11/08/12724749t1h4b83.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/09/15820719t1hbfa2.jpg)
Viimastel päevadel on Reiu jõe kaldad täitunud kalameestega, kes hoogsalt õngi välja tõmbavad ja kalu – peamiselt särgi – ämbritesse tõstavad.
“Oleme siin juba alates kella seitsmest hommikul,” sõnasid õngelised.
Selleks, et koos teiste seltsilistega päev õhtusse saata, võetakse kodust söögipooliski kaasa.
Seejuures muutub kalapüüdmine päev-päevalt populaarsemaks. Kalalkäijad usuvad, et põhjuseks on koroonaviirusest tingitud töökaotus. Nii sisustataksegi aega kalastamisega.
Varajastel hommikutundidel alanud kalapüük rauges kella 16ks.
Ka keskkonnaministeerium ja Eesti kalastajate selts (EKS) soovitavad koroonaepideemia ajal kalal käia. Vilunumad kalastajad saavad varakevadel edukalt merest spinninguga näiteks meriforelli või jõest jõeforelli püüda. Kalastuskaardi alusel on võimalik püüda jõgedest lõhet ja meriforelli, sest püügistatistika järgi on mõned sügisel ära kudenud lõhed või meriforellid veel jões alles.
Ministeerium tuletab siiski kalastajatele meelde, et püügile minekuks tuleb lunastada harrastuspüügiõigus või kalastuskaart ning järgida tuleb kehtestatud püügipiiranguid ja kalade alammõõte.