Sisukord
Kultuur
Postimees

Sibyl Vane‘i kolmas album pühendati emadele

5 min lugemist
Sibyl Vane: bassist Heiko Leesment, kitarrist-solist Helena Randlaht ja trummar Hendrik Liivik. FOTO: Danel Rinaldo

Ma pean leiva lauale tooma. Samal ajal kui armastus upub köögivalamus. (...) Materiaalne süda, õnnelik eliit, ühiskonna tütar. (...) Mu kallis on psühhopaat, ta armastab mind. (...) Ma ei suuda lõpetada, kui tegemist on valetamisega. Või petmisega. (...) Ma kardan mootorsõidukeid. (...) Me mängime kodu ja kasvatame lapsi. Sa tead, mida tähendab purunenud pere. (tõlked Sibyl Vane’i ingliskeelsetest lugudest)

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Justkui väljavõtted kellegi päevikust või mõtetest. Sünged, kohati ebamugavust tekitavad. Ausad ja tsenseerimata. Ja pühendatud emadele.

Meie kandi bänd Sibyl Vane ilmutab uuel nädalal kolmanda plaadi “Duchess”, mis teeb kummarduse neile, kes eneseohverduse ja katsumuste kiuste lõid lastele turvalise, enesearengut soosiva keskkonna. Kodu, mis kasvatanud lastest head inimesed.

Ligikaudu kaks aastat loomelaagreid ja lindistamisi jõudis tänavu lõpule. Vastsed palad rabavad isiklike teemadega ja Sibyl Vane’ile omase helikeele ja üllatustega. 

Bänd on tegutsenud kümme aastat ja kirjeldab loometegevust kui vabadust, mida ükski teine väljund ei paku. “Oleme bändinduse ise valinud. Saame valida, mida teeme, kus esineme ja kes on meie publik. Teeme muusikat oma inimestele: neile, kellele meeldib meie loodu,” rääkis ansambli kitarristist lauljatar Helena Randlaht. 

Bändi liige, bassist Heiko Leesment täiendab kolleegi mõtet, tutvustades sotsiaalse identiteedi teooriat. “See tähendab, kui inimesed loovad oma identiteedi suhete ja sotsiaalse süsteemi kaudu. Olen tähele pannud, et muutun ärevaks, mul tekib ebakindlus, kui pole ammu andnud kontserti. Kui bändiga esined ja publikut näed, mõistad, et oled tähtis. Muusika läheb inimestele korda. See on meie identiteedi loomine,” jutustas Leesment. Läinud kümnendil on muusikud toetunud teadmisele, et nädala lõpus on proov või kontsert. “Käime küll tööl, sest kusagilt tuleb raha teenida. Kuid bänd on see, mida armastame ja mille nimel oleme valmis ohverdama.”

Ajal, mil kultuur on pausil, tarbivad inimesed muusikute sõnutsi seda praegu teatud vormides rohkem kui varem. “Inimesed muutusid aktiivsemaks. Saadame neile plaate. Saame Lõuna-Eestist luuletusi. See (eriolukord) on loonud tugevamad sidemed. Kui artist ja muusika korda lähevad, pöörduvad inimesed sinu poole,” on nad tänulikud.

Kuna siinkirjutaja ja intervjueeritavad on tuttavad, toimub usutlus sinavormis.

31.03.2020 02.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto