Silvia Paluoja: Mõru naljapäev

Rõõmustagem, sest ajal, mil Eesti Pank ega keegi teinegi oska ennustada pandeemiaga kaasneva majanduskahju ulatust, jääb naer maksuvabaks. Foto: Urmas Luik

Ajakirjanduskanalid paiskavad koroonakriisi seisu nagu rinde­uudiseid ja mida rohkem kuulad-loed, seda enam lähed pabinasse, kuigi istud kolmandat nädalat toas ja tänaval järgid kahe meetri reeglit. Aga ikkagi: köhatad korra ja juba on trevoga lahti. Mis siis veel naljategemisest rääkida, kuigi 1. aprill on nalja- ja rahvakalendris karjalaskepäevgi ja naer, teadagi, on terviseks.

Tänapäeva mõistes normaalses elus ragistasime jürikuu lävel ajusid ja serveerisime lugejatele tõeste uudiste vahele sutsu nalja, täites nii auditooriumi ootust. Kirjutav, kõnelev ja näitav press võistles usutavate libauudiste tootmisel ja “Wigla show” vaatajaid haneks tõmmanud Soome 100margaste kehtivuse kaotamise ületamatut lugu mäletatakse eredalt 29 aastat hiljemgi.

Rõõmustagem, sest ajal, mil Eesti Pank ega keegi teinegi oska ennustada pandeemiaga kaasneva majanduskahju ulatust, jääb naer maksuvabaks. Huumorimeelt pole ­vaja liisida ega laenata või tuttavale tagasi viia. Järjest kõrgemal taevakaarel käivat päikest nautides mõelgem positiivselt olukorraski, kus meie ühine mikroskoopiline vaenlane ei tunnista riigipiire, sest kui pärgviirus jõudnuks meile pimedal hingedekuul vastu jõule, langenuks optimistki masenduse auku.