Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna noorsootöönõuniku Reine Tapi sõnutsi on eriolukorras iseäranis oluline, et noored ei jääks märkamata ja et neil säiliks võimalus suhelda. Kontaktivaba noorsootöö vajalikkust rõhutab haridus- ja teadusministeeriumgi.

Pärnu noortekeskused on oma töö muutunud oludes ruttu ümber korraldanud. Ükski neist ei ole jäänud käed rüpes istuma, vaid leidnud kanalid, mille kaudu lastele ja noortele ikka olemas olla.

“Eriolukord ei tähenda ju seda, et tavapärane elu jääks pausile, selleks tuleb lihtsalt leida teistsugused vahendid,” rääkis Tapp. “Noorsootöö toimub nüüd nutikalt ja kontaktivabalt, kuid see tõesti toimub. Paljud Pärnu keskuslinna ja osavaldade noored, kes varem kohalikus noortekeskuses ei käinud, on nüüd kodus olles kohaliku noortekeskuse sotsiaalmeediast üles leidnud ja jälgivad hoolega, millist tegevust noorsootöötajad neile sealtkaudu pakuvad.”

Näiteks suhtleb Paikuse noortekeskus (PaNoKe) iga päev vähemalt 30–35 noorega. Nagu keskuse töötajad ise ütlevad: töö ei ole seiskunud, üksnes töövorm ja -keskkond on teine. Keskus jagab regulaarselt asjakohaseid postitusi, üleskutseid, infot konkursside ja muu kohta. Toimuvad veebipõhised seminarid ja kirjutatakse projekte.

Pärnu noorte vabaajakeskusega, kuhu kuulub Audru noortekeskuski, on sama lugu: käib tihe nutinoorsootöö.

Raeküla Vanakooli keskuse avatud noortekeskuse noorsootöötaja avas eriolukorra ajal noortekeskuse e-keskkonnas Roblox. Selles peamiselt seitsme- kuni 13aastastele mõeldud digikeskkonnas saavad lapsed videomänge mängida ja neid ka ise luua, suhelda noorsootöötajaga ja kohtuda sõpradega virtuaalselt. E-noortekeskuses toimuval saavad lapsevanemadki silma peal hoida.

Tõstamaa noortekeskuse noorsootöötajad jagavad kohalikele noortele jooksvalt teavet, korraldavad küsitlusi, veebikokandusringe ja -võistlusi.

Eriolukorra nädalatel on Pärnu Raba 5 noortekeskuse Facebooki ja Instagrami konto saanud juurde hulga jälgijaid-jagajaid. Osaletakse Kendama-võistlusel, õhtuti kuulatakse Harry Potteri raamatute ettelugejaid, rääkimata igapäevasest jutuajamisest keskuse töötajatega sotsiaalkanalites.

Tänavu Eesti aasta ja mullu Pärnu aasta noorsootöötajaks valitud Pärnu noorte vabaajakeskuse noorsootöötaja Triin Mäger lävib praegu laste-noortega sotsiaalmeedia vahendusel rohkemgi kui enne. Samuti peab ta ühendust lapsevanematega.

“Päevas suhtlen keskmiselt kümne kuni 16 noorega,” avaldas Mäger. “Tõenäoliselt on mul võrreldes kolleegidega kõige keerukam ja arvukam kontingent. Olen ju pihiema neile noortelegi, kelle vanemad on kodunt välja visanud või kes on sealt ise vägivalla, tülide ja sõltuvusprobleemide tõttu ära jooksnud. Mul on ka mõni noor, kelle õppimisel hoian silma peal ja utsitan koduseid ülesandeid tegema. On neidki, kellega vestlen pigem spordi teemal. Ja pea iga päev teen selgitustööd, miks on oluline kodus olla.”

Tööülesanded on noorsootöötajale jõukohased. “Otseselt ei ole töös midagi uut: endistviisi suhtlen sotsiaalmeedias noorte ja lapsevanematega, vastan kirjadele, teen vabaajakeskuse Facebooki ja Instagrami postitusi ja vastan seal kommentaaridele, kujundan plakateid, sisestan tekste ja jagan noorteinfot nii nagu ennegi. Kohati on töid ja tegemisi isegi rohkem,” tõdes Mäger.