Garri Raagmaa: Tagasi maale ja väikelinna

Tartu ülikooli regionaal­planeerimise kaasprofessor ja Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa arutleb selle üle, kuidas koroonakriis mõjub Eesti regionaalpoliitilistele muredele. Foto: Marko Saarm

Ajakirjanik küsis: “Kas praegune kriis võib leevendada meie regionaalpoliitilisi probleeme? Võib-olla tulevikus ostamegi rohkem kaupa internetist (supermarketi puudumine maal pole enam probleem) ja laseme selle kulleril endale koju tuua, vahest meie kaugtööharjumused (nii pika aja järel) annavad ettevõtetele selgema signaali, et inimesed ise valivad, kas tahavad töötada kodust või kontorist.”

Eks osaliselt nii juba olegi.

Marten Palu, üks Pärnu Forwardspace’i käilakujusid rääkis tunamullu avalikul üritusel: “Tallinnas elades kulus päeva jooksul transpordile üle kahe tunni. Pärnus elades saan seda aega veeta pere ja sõpradega või rohkem tööd teha. Järjest enamates valdkondades on võimalik suur osa tööst mobiilselt ära teha. ­Seda sülearvutis või isegi nuti­telefonis.”

Laialt kasutataval IKT-tehnoloogial on kahene mõju. Alul soosis see ettevõtete koondumist suurlinn Tallinna, kuna lubab juhtimist kokku tõmmata ja osa tegemisi masinate teha anda. ­Tõsi on seegi, et uued asjad ­(nagu ka koroonaviirus) levivad ikka enne suures linnas ja jõuavad alles siis asustuse hierarhias allapoole. Kui aga suhtevõrgustikud juba toimivad, annab Skype’i, Zoomi, Teamsi ja muu grupitöötarkvaraga suhelda arvuti või nutitelefoni teel kõikjal, kus võrk toimib.