Annely Akkermann: Riigi eelarveprotsess on kaoses

Riigikogu liige Annely Akkermann leiab, et avaliku sektori kärbeteta pole võimalik kriisist välja tulla. Foto: Elmo Riig

Eriolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov ütles teleusutluses: “Plaan peab olema nii taktikalisel kui strateegilisel tasemel ja peab selle järgi liikuma. Vajadusel võib plaane muuta, kui olukord muutub, aga plaanita tegutsemine on kindel läbikukkumine.”

Riigirahanduses on taktikaline plaan aastaeelarve ja strateegiline plaan nelja eelseisva aasta eelarvestrateegia. Rahandusminister Martin Helme sai valmis selle aasta esimese lisaeelarve, eriolukorrast tuleneva ettepaneku plaanide muutmise kohta. Põhimõtteliselt õige samm õiges suunas, kuigi sisult ei saa kaugeltki kõigega nõustuda.

Paraku on rahandusminister loobunud riigi rahanduse strateegilise plaani – riigieelarvestrateegia tegemisest aprilli lõpuks. Koroonaviiruse kriisistaabi juht teeb strateegilisi plaane, et eriolukorrast väljuda, aga rahandusminister riigi rahanduse tarvis strateegilist plaani kokku ei saa. Mitmekümne seadusemuudatuse seas on kuus rida, millega soovitakse seadustada, et eriolukorras ei pea riigieelarvestrateegiat tegema kaheksa, vaid kolm kuud enne järgmise eelarveaasta algust, koos riigieelarvega. Tõesti, Eestil ei ole rahandusministrit, kes suudaks lühi- ja pikaajalisi eelarveid süsteemselt tasakaalus hoida. Hirmutav: me ei tea, mida teeme ja kui palju sellest võiks abi olla.

Kriisi ületamiseks peab olema pikaajaline plaan, isegi kui seda tuleb oludest tingituna muuta. Pärnu linna 2009.- 2010. aasta finantskriisist väljaronimist alustasime samuti eelarvestrateegia koostamisega. Kõigile asjaomastele – juhtidele, töötajatele ja elanikele tuleb esitada visioon, kuidas me soovime edasi liikuda, muidu veab igaüks eri suunda ja edasiminekut ei tule. Tõe kriteerium on praktika, Pärnu inimesed on seda näinud ja tunnetanud.