Siin kandis eriolukorda ohjav Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla usub, et eriolukord venib esialgu määratud 1. maist pikemaks, kuna kriis pole veel stabiliseerunud.
Tellijale
Video ⟩ Eriolukorra tööde juht Heiki Soodla: Mina arvan, et eriolukord ei lõpe 1. mail (4)
/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
8. aprill 2020, 18:17
Peaminister ja eriolukorra juht Jüri Ratas on määranud Soodla eriolukorra tööde piirkondlikuks juhiks. Tema juhib kohalikku kriisikomisjoni ja staapi, mis koordineerib Lääne piirkonnas infovahetust ja toetab omavalitsuste tööd. Nagu Soodla märkis, on tema ülesanne hoolitseda selle eest, et kogukonnal läheks kriisiajal hästi.
Milliseid probleeme on Pärnumaa omavalitsustel selle kriisi ajal ette tulnud?
Probleeme on väga palju. See kriis on nii mastaapne ja ületab Eesti riigi piire. Sellises olukorras pole me kunagi olnud: ei operatiivjõustruktuurid, sisejulgeoleku jõustruktuurid, kohalikud omavalitsused ega rahvas tervikuna. Ükski meie senine töökogemus ega juhis ei ütle meile ette, mida võiksime teha või peaksime tegema.
Omavalitsuste kõrval oleme olnud aastaid. Oleme neid nõustanud ja koolitanud kriisideks valmis olema. Enne epideemiat oli meil jaanuaris elanikkonnakaitse konverents, rääkisime kriisivalmidusest. Meil on ees selge pilt, milline on omavalitsuste võimekus kriisi juhtida. Hea on tõdeda, et Lääne regioonis saavad kõik omavalitsused sellega hakkama. Pärnumaal eristub hea juhtimisvõime poolest Pärnu linn, linnapeal (Romek Kosenkraniusel, L. H.) on väga tugev Kaitseliidu taust, kus tal on samuti juhtimiskogemus.Kuidas siinsed omavalitsused on seni kriisiga hakkama saanud?
Üldjoontes saame hakkama, aga väga palju määramatust ja tööd on veel ees.
Tooge mõni näide. Kindlasti on omavalitsuste juhid teile midagi kurtnud.
Probleeme on seinast seina: detailidest kriisi üldise juhtimiseni. See kriis on toonud välja olulise kitsaskoha: kohapeal on keeruline vastu võtta operatiivseid otsuseid, vältimaks nakkuskolde eskaleerumist. Toon näite: on regionaalsed kriisikomisjonid, mis on nõuandvad organid. Omavalitsustel on kriisikomisjonid, mis juhivad tööd kriisiajal. Siin on see viga, et tehakse otsuseid, aga nende jõustamiseks tuleb tihti viia teemad volikokku. See teeb protseduuri väga aeglaseks ja kohmakaks.
Kiirete otsuste tegemiseks on vaja süsteemi tõhustada. Need on õppetunnid, mis me oleme sellest kriisist üles korjanud ja mida tulevikus kriiside lahendamiseks peame riiklikult muutma.
Kas siinne kriisimeeskond ja Pärnu haigla on valmis niisama raskeks seisuks, kui praegu Saaremaal valitseb?
Saaremaal on tõepoolest nakkuse epitsenter. Saaremaa plussiks võib pidada, et see on lokaalselt piiritletud: vahel on meri ja Saaremaad saab kontrolli all hoida. Kui nakkuskolle peaks aktiivselt Pärnumaale liikuma, on ohus kogu Eesti. Ega ma oskagi muud öelda, kui peame selleks valmis olema. Olema valmis, et inimesi hukub rohkem.
Meil on võimalus õppida sellest, mis praegu Saaremaal toimub. Näeme arengut paar nädalat ette. Valmistume selleks, mis saab siis, kui sealne olukord jõuab siia. Kas me oleme selleks lõpuni valmis? Kindlasti mitte. Igal pool on isikukaitsevarustuse defitsiit. On tehtud riiklikke hankeid. Isikukaitsevahenditega seotut koordineerib eriolukorra tööde juht. Oma tegevusega vähendame defitsiiti.
Kui küsida, kas omavalitsustel on isikukaitsevahenditega kõik korras, siis kindlasti mitte. Need vahendid tulevad meile etapikaupa. Siiani pole kõik hooldekodud saanud küllaldaselt isikukaitsevahendeid. Kohe, kui kusagilt midagi saame, aitame päästeameti logistikaga need kiiresti kohale toimetada. Küsimus on selles, kas me need üldse kätte saame.
Osa omavalitsusi on omal initsiatiivil leidnud võimalusi hankida isikukaitsevahendeid. Osa on pannud käsitöölisi tööle. Need omavalitsused on edukamad, nad on ise midagi ära teinud. Eriti meeldib mulle see, et omavalitsuste seas valitseb solidaarsus. Vahendeid jagatakse teistelegi. Kriis ühendab. Mul on väga hea meel, et üksteist toetatakse.