Urmas Mägi: Ükski hea idee ei jää realiseerimata, kui on olemas inimesed

Foto: Urmas Luik

Sindis kunagise kuulsusrikka ettevõtte, 1. Detsembri nimelise tekstiilivabriku uuema osa üks Pärnu maantee äärseid tiibu on ümber ehitatud nüüdisaegseks tootmishooneks, mille kolmel korrusel kedratud kaetud elastaanniitidega saaks katta maakera.

OÜ Fein-Elast Estonia kuulub Fein-Elast Gruppi ja Sindis valmistatud toodangust läheb 98 protsenti eksporti. Pärnumaa ühe tippettevõtte asutaja on Tallinnast pärit Urmas Mägi, kes juhib enda ülestöötatud ja poolesaja töötajaga firmat 1994. aastast.

Läinud aastal nimetati OÜ Fein-Elast Estonia Pärnumaa parimaks ettevõtteks ja pälvis kõrgeima tunnustuse, maakonna ettevõtluse peaauhinna Pärnumaa Karu.

Urmas Mägi, mida te arvate, miks Fein-Elast Estonia pälvis Pärnumaa parima ettevõtte nimetuse?

Seda peab küsima auhinnakomisjoni liikmetelt, miks nad nii otsustasid. Teeme siin iga päev oma tööd ja kindlasti on teisi samaväärseid ettevõtteid maakonnas.

Minu spikker ütleb, et Fein-Elast Estonia on pikaajaliselt Pärnumaal tegutsenud ettevõte ja oluline tööandja. Kui palju teil töötajaid on?

Meil on 50 inimest tööl pluss/miinus üks. Täpset numbrit on raske öelda, kuna palju on naisi: kes tuleb lapsepuhkuselt, kes läheb.

Kas Sindi kontekstis on teie juhitav ettevõte suuri tööandjaid või keskmisi?

Arvan, et oleme keskmised oma töötajate arvu poolest. Siin on suuremaid naabreid.

Majanduskriisist taastumist kinnitab müügitulu kasv kolmandiku ehk nelja miljoni euro võrra 2011. aastal. Olen kuulnud, et teil on nii-öelda oma mõõtühik: sukapüksiniidiindeks.

Jah ja praegu näitab see, et majandus on ikka veel jahtumise faasis. See tähendab, et kättejõudnud aasta tuleb kindlasti keerulisem kui 2011.

Graafikamustrite sarnasus tuli tarbija usalduse indeksist, mida jälgime, ja see on päris täpses seoses Euroopa tarbija usaldusindeksiga. Kui võtame siit välja 2008. aasta augusti, on näha, et pärast seda on joon ainult allamäge läinud. Sama on juhtunud üldise majandusega siin, Euroopas.

Kui mitu tiiru võiks ümber maakera tõmmata eelmisel aastal Sindis kedratud elastaanniidiga?

Arvan, et meie niidi aastatoodanguga saaks ilusasti kogu maakera ära katta. Miljoneid kilomeetreid tuleb kuus siit. Niit on väga peenike, sellepärast.

Kuulute rahvusvahelisse kontserni. Sellel on ettevõtted neljas riigis: Eesti kõrval Austrias, Saksamaal, Šveitsis. Kuidas üks Eesti firma ennast selles seltskonnas tunneb?

Teistes ettevõtetes on peaaegu sama tehnoloogia. Eestis asub üle 25 protsendi grupi tootmisvõimsustest. Nii et oleme tõenäoliselt grupile vajalik.

Kui tihti te lennus olete ja peakorterit külastate?

Peakorterit kui sellist meil ei olegi. Grupi koosolekud toimuvad rotatsiooni korras eri ettevõtetes ja paar–kolm korda kuus on aastas keskmiselt tarvis olla sõidus.

Kuidas te ennast siin kollektiivis juhina tunnete, sest valdav osa töökätest kuulub naistele?

Inimene on inimene. Aga minu esimene reegel on see, et kes ei taha tööd teha, võib seda teha mujal.

Mulle on öeldud, et te ei ole ainult ettevõtte juht, vaid ühiskondliku elu tegelane. Toetate Sindis kultuuri- ja spordiüritusi, teie sõnaga arvestatakse.

Raske kommenteerida. See, mida meie siin teeme, on nišitegevus ja võib-olla see, et oleme maailmaturul nii ostmiste kui müümistega, annab veidi laiema vaatenurga ja teistmoodi nägemise.

Kui nüüd vaatate laiemalt Eesti majandusele, siis kust meie king kõige rohkem pigistab?

Ükski hea idee ei jää realiseerimata, kui selleks on olemas inimesed ehk müüt odavast ja heast tööjõust ei vasta tõele. Odav ei saa hea olla. Ja praegu on kõige suurem takistus Eesti majandusele haridussüsteemi probleemid.

Miks te nii arvate? Kutsekoolide maine aina paraneb, kõrgkoolide õppekavad täienevad. Ja ikkagi väidavad ettevõtlusega tegelejad nagu teiegi justkui ühest suust: Eestis ei ole kvalifitseeritud tööjõudu.

See ongi see lünklikkus ehk testide ja numbrite tagaajamine mõtlemisvõime arendamise ja treenimise asemel.

Mida teie muudaksite? Istute näiteks seal Jaak Aaviksoo asemel ja reformite haridussüsteemi.

Selleks pean kindlasti vastavat valdkonda veel kolm–neli–viis aastat spetsiaalselt õppima, et kusagile midagi ümber korraldama minna. Võib-olla meil need ümberkorraldajad on veidi piiratud maailmatajuga.

Poliitikaga olete seotud?

Ei ole. See, mida siin teeme, on küllalt koormav.

Mis on teile kui eduka ettevõtte juhile kõrge ettevõtluskultuur?

See ongi: sõna. Kui on sõna antud, tuleb sellest kinni pidada. Kultuuri, ka ettevõtluskultuuri üks nurgakive on usaldus, siit ehk vihje sellele, miks poliitukuid eriti ei kiputa usaldama. Ja töökeskkond mahub siia alla. Kui peame kaheksa tundi viibima kuskil, usun, et enamik inimesi on kodus vähem kui näiteks tööl, siis see keskkond võiks olla selline, kus tahetakse olla. Ja siin olen üritanud luua sellist keskkonda, kus mina tahan olla.

Kuidas plaanite siin edasi mütata, kui majandustegevust karuga võrrelda?

Karud ka magavad aeg-ajalt. Võib-olla tuleb tootmist hoopis kokku tõmmata ja tuttu minna? Vaadates näiteks meile olulist sisendit elektrit ja selle hinna tõusu ning seda, millises tempos see edeneb. Grupi ülejäänud ettevõtetega võrdluses võib öelda, et elektri hind on meil kõige kõrgem. See moodustab ligi 15 protsenti tootmiskuludest ja see on väga suur number meie mahtude puhul.

Elektri maksumus ise moodustab Eestis ainult kolmandiku sellest hinnast, lisanduvad ülekandetasud ja maksud, see on otsene riigikassa täitmine.

Kas peate ettevõtte laienemise plaane?

Füüsiliselt praegu suuri laienemise plaane ei ole. Seda põhjustab tuleviku määramatus. Kui teaks midagi, mis oleks stabiiline, julgeks teha pikemaajalisi otsuseid.

Muutusi saame teha töö efektiivsuse kasvatamisel ja kulude vähendamisel. See ei tähenda kulude kokkuhoidu inimeste arvelt, vaid tootmisprotsessi efektiivistamist. Läinud aastal investeerisime elektritarbimise kulude vähendamiseks ligemale 100 000 eurot.

Teie ja ettevõtte tunnustusena öeldakse, et aitate Sindis ürituste korraldajaid. On see sisemine sund? Ei pea ju ükski ettevõte praegu eurodega laiutama.

Ega me nüüd otseselt laiuta, noorte vaba aja täitmine mõistliku tegevusega peaks olema riigi ja omavalitsuse kohus. Ettevõtjad saavad siin teatud tingimustel natuke kaasa aidata. Sindis on avatud noortekeskus ja nad on meilt küsinud ilusti oma toimetamisteks abi ja seda ka saanud.

Oleme oma toetustega pigem Sindi-kesksed olnud. See on grupi üldisema lähenemisega seotud ja taandub keskkonnale, kus toimetame. Kui tahame siin pikemat aega tööd teha, ei saa ümbritsevasse üleolevalt suhtuda. Igas mõttes.

Mismoodi te pealinnast Sinti sattusite?

See oli ajendatud kontserni inimeste huvist tootmine siia tuua. 1994. aastal tundus Eesti atraktiivne oma madalate kulude poolest. Olin seotud teise väiksema ettevõttega, mis tegi analoogseid tooteid Saaremaal ja põhines Rootsi kaptalil. Sealt tulin Fein-Elasti kontserni, seda tootmisettevõtet ehitama. Kutsuti.

Olete väitnud, et siin ei ole tekstiili-, vaid moetööstus. Miks?

Moetööstusest oleme veel kaugel. Pigem oleme materjalitootja ja protsessi ettevõte.

Aga moest mõjutatud.

Moest mõjutatud ja eks me ürita seda siin isegi mõjutada. Ütleme muigamisi, et aitame teha jalgu ilusamaks. See on selline mitteametlik slogan.

See tähendab siis …?

See, mis teeme, peaks lõpptoote kandjal tegema elu ilusamaks või paremaks või mugavamaks.

Toodangu määravad ju ikkagi kliendi eelistused, turu nõudlus.

Seda küll, aga enne suure tootmiseni jõudmist on meil palju teha tööd artiklite, niitide väljatöötamisel. Sellega saame moodi natuke mõjutada.

Kas see tähendab tehnoloogiat, selle uuendamist?

Kudumise tehnoloogiat me ei mõjuta. Siin on just materjalid, mida kasutada, kuidas kasutada. Saame valmis niidid ja paneme neid siin oma teadmise järgi eri kombinatsioonides kokku. See, mida ja kuidas kokku panna ja mis sealt välja tuleb, on teinekord päris pikk töö ühe artikli loomisel.

Proovipartiide ja testide tegemine võib võtta pool aastat.

Aitasite koostada Pärnumaa arengustrateegiat. Mille te sealt esile tõstaksite kui majandusmees?

Rail Baltic oleks see, mis aitaks kaasa Pärnumaa kui terviku arengule. Kas või kiiresti ja mugavalt Tallinna ja Riia lennujaama jõuda.

Oponentidele, kes väidavad, et siit pole mõistlik kaupa raudteed pidi toimetada, ütlen, et ainuüksi meie ettevõte suudaks nädalas konteineri teele saata ja vastupidi, võtaks ka vastu kaupa.

Küsimus on, kas vedude korraldaja sellise loogikaga kaasa tuleb ja suudab nii pikalt ette mõelda. Siin tee peal on ju tootjaid palju, võtame näiteks Pärnust Wendre, suuremaid tootjaid, metallitöötlejad kõik. Kaup liigub põhiliselt kaardi järgi ikkagi üles-alla, natuke vasakule-paremale ja kui raudtee töötab nagu kellavärk, peaks see transpordiliik andma tootjatele ja tarnijatele teatud eelised, vähendama riske.

Praegu kasutame 100 protsenti autotransporti. Kuigi Euroopas on piirid lahti, sõltuvad veosed aastaajast, ilmast ja inimliku faktori osa on ikka veel väga suur.

Pärnumaa on teid märganud, tunnustanud mitmel tasandil. Kas see on teile kui ettevõtte juhile pannud kohustuse rohkem pingutada või on teil lihtsalt hea tunne?

Selline tähelepanu on loomulikult meeldiv. Aga neid asju, mis mina siin teen ja mis meie siin teeme, teeme endistviisi edasi ja eesmärk saab olla natuke parem järgmine päev. Kõiges, mida teeme. Sellist täiuslikkust ei eksisteeri, et kui midagi on valmis saadud, võib loorberitele puhkama jääda. Alati saab midagi teha teistmoodi või paremaks, selline arenguspiraal on paratamatu.

Aga kõik me ripume maailmamajanduse pendli otsas, mis käib kord ühele, kord teisele poole …

See maailmamajanduse pendel on praegu läinud äärmusesse finantskriisi tagajärjel, mille on tekitanud teatud finantsalased soovmõtlemised või mudelid, mis kahjuks ei ole jätkusuutlikud.

Kui ikka raha ei ole, tarbitakse vähem.

Raha juurdetrükkimine või loogika, et raha tuleb seinast ja rohkem pole vaja eriti pingutada kui seinani jalutada, ei vii meid edasi. Tagajärg ongi see praegune kukkumine.

Aga palju sõltub sellest, mida suudame ise ära teha või kuidas oma elu kiiremaks, lihtsamaks, ilusamaks korraldada.

 

CV

 Sündinud 1963 Tallinnas.

 Lõpetanud Tallinna polütehnilise instituudi elektroonikainsenri eriala 1987, jätkab õpinguid Tartu ülikoolis ja kirjutab magistritööd tehnoloogia juhtimisest.

 Töötanud 1987–1994 meditsiinitehnika remondiettevõttes inseneri, kalurikolhoosis Saare Kalur energeetiku ja Saaremaa ettevõtluskeskuse tegevdirektorina.

 Tootmisettevõtte AS Kiltex/AS Elasta Estonia tegevdirektor 1992–1994, Sindi kergetööstuskooli ettevõtluse ja kvaliteedijuhtimise ainete lektor 1998–2000, Fein-Elast Estonia OÜ (endine Sindi Elastonia OÜ) juhataja, tegevjuht aastast 1994.

 Koolitanud ennast jäjepidevalt ettevõtluse ja personalijuhtimise alal.

 Avalikus elus tuntud kui Eestimaa ettevõtlike noorte koja liige ja alates 2003 selle senaator ehk auliige, Pärnumaa oskusteabekeskuse asutaja.

 Tunnustatud kui Sindi aasta inimene 2006, Eesti kaubandus-tööstuskoja Pärnu esinduse auhind – vastutustundlik ettevõtja 2010, Pärnumaa vapimärk 2011.