Sisukord
Uudised
Paberleht

Tänavuse suurima riigitee remondiga korrastatakse Pärnu ümbersõit ja Papiniidu sild

2 min lugemist
Asfaltkatte kulumiskiht vahetatakse välja Pärnu Papiiniidu sillalgi, samuti asendatakse silla vuugid. FOTO: Mailiis Ollino

Maanteeamet arendab sel aastal riigiteede võrku 215 miljoni euro eest, millest Pärnumaal investeeritakse vähemalt 13,5 miljonit. Maakonna suurimaks teetööks kujuneb tänavu Pärnu ümbersõidu ja Papiniidu silla remont.

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk rääkis kolmapäevasel pressikonverentsil, et eelmine aasta oli teedeehituse investeeringute poolest rekordiline ja jätkatakse samal rajal. Mahuka rahapaigutuse üks põhjusi on toetada majanduse kiiret taastumist kriisist väljatulekul. Sauk kinnitas, et hoolimata eriolukorrast lähevad kõik plaanitud ehitusobjektid töösse ja valmivad vastavalt teehoiukavale.

Pärnumaale tähendab see näiteks seda, et maakonna objektide investeeringuteks on tänavu ette nähtud vähemalt 13,5 miljonit eurot. “Vähemalt” seepärast, et valitsus tegi möödunud reedel ettepaneku eraldada maanteeametile veel kümme miljonit eurot. Karu nahka jagatakse aga pärast laskmist ehk amet jagab summa objektide vahel seejärel, kui lisaeelarve riigikogus kinnitatud on.

Juba kinnitatud miljonite eestki saab aga tehtud nii mõndagi. Ligemale kahe miljoni eurose eelarvega on maakonna tänavune suurim teetöö Pärnu ümbersõidu ehk Tallinna–Pärnu–Ikla maantee kilomeetrite 122,6–134,5 taastusremont, mis hõlmab ka Papiniidu silda.

Maanteeameti Lääne teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla sõnade kohaselt on kõnealuse taastusremondi peamine töö teekatte kulumiskihi taastamine. Selleks kasutatakse lõiguti eri lahendusi nagu roobaste ja sõiduraja laiuselt katte taastamine.

Peale selle tugevdatakse Tallinna maantee ja Ehitajate tee ning Liivi tee ja Riia maantee ristmikul enim koormatud sõiduradade konstruktsioone. Asfaltkatte kulumiskiht vahetatakse ka Papiiniidu sillal, samuti asendatakse seal silla vuugid. OÜ Tuulekaru projekti järgi käivad tööd peaksid plaani järgi lõppema augustis.

Tasapisi korrastatakse maapiirkondade elanikele tihtipeale meelehärmi tekitavaid kruusateidki. Kui eelmisel aastal pandi maakonnas tolmuvaba katte alla umbes üheksa kilomeetrit kruusateid, siis sel aastal tehakse sama tööd 41 kilomeetri jagu. Võrdluseks siiski: kruuskattega riigiteid on maakonnas 500 kilomeetrit ja järgmise nelja aastaga saab tolmuvaba katte teehoiukava järgi neist umbes poolsada kilomeetrit ehk kümnendik.

Maanteeameti peadirektor andis ülevaate Libatse–Nurme teelõigu PPP-projekti arengustki. Teadupärast andis rahandusministeerium eelmise aasta lõpus teada, et lähiaastate eesmärk on välja ehitada neljarealised maanteed Tallinnast Tartu, Narva ja Pärnu suunal. Seda PPP- ehk riigi- ja erasektori vaheliste koostööprojektide alusel. Nimetatud teelõigu väljaehitamine on järgmiste PPPde näidisettevõtmine.

Sauk selgitas, et praegu on käsil projekti ettevalmistamine koos rahandusministeeriumi ja konsultantidega ja juuni lõpuks loodetakse kavaga jõuda taas valitsuse ette. “Saamaks siis veel kord kinnitust, et valitsuse soov ja tahtmine on endine,” ütles ameti peadirektor.

Sauk lisas, et kuna sedasorti projektidega puudub Eestis pea täielikult kogemus, võtab protsess omajagu aega. “Ma pigem olen realist, kui ütlen, et kõige varem jõuame selle pilootprojekti hankeni aasta või poolteise pärast,” nentis Sauk.

Seotud lood
16.04.2020 18.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto