Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas korralduse, millega kaitstakse kodutuid COVID-19 nakkuse leviku eest.
Eriteade: COVID-19 nakatunud kodutu peab püsima varjupaigas
Nimelt laiendatakse COVID-19 positiivse diagnoosi saanud inimestele ja nende lähikontaktsetele kehtestatud liikumispiiranguid ka nakatunutele, kes kasutavad varjupaiga või turvakodu teenust.
See tähendab, et COVID-19 nakatunu ei tohi oma viibimiskohast lahkuda alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral. Piirang kehtib nendelegi varjupaigas või turvakodus elavatele inimestele, kellel on olnud vahetu kontakt nakatunuga.
Ülejäänud varjupaigas või turvakodus viibijatele kehtivad samad õigused nagu inimestele, kes elavad koos haigusdiagnoosiga isikuga, kuid kellel ei ole viiruse sümptomeid ja kes ei puutu haigega vahetult kokku.
Varjupaigas või turvakodus peab inimesele olema tagatud igapäevane toitlustamine ja muu vajalik abi. Seal turvalisuse tagamiseks on vaja, et politsei- ja piirivalveamet kontrolliks liikumispiirangu järgimist.
Arvestades, et varjupaiga- ja turvakoduteenuse puhul on tegu vältimatu sotsiaalabiga, peab olema tagatud nii teenusele naasvate kui uute klientide vastuvõtmine. Teenusepakkujal tuleb olemasolevaid võimalusi kasutades tagada uute klientide eraldamine 14 päevaks.
Praeguseks on teada kaks COVID-19 nakatunut, kes on regulaarselt elanud Tallinna varjupaikades.
Eestis on 18 varjupaigateenuse pakkujat ja varjupaikades kokku 626 kohta. Enim teenuskohti leidub Tallinnas (264), Tartus (52), Narvas (61) ja Pärnus (62). Ainult täisealistele turvakoduteenust pakkuvaid asutusi on kolm: Narvas, Haapsalus ja Raplas.
Korraldus jõustub allkirjastamisel. Piirangud kehtivad kuni korralduse muutmiseni ja nende vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.