Kodukandi metsades Ida-Pärnumaal on vaid mõni punarind ja käblik lauluks noka avanud, samal ajal olevat kiirematel metskurvitsatel ja valge-toonekurgedel juba haudumine käsil. Pesaehitajaidki olen metsades ja taluparkides rohkesti silmanud. Kui võrdlen tänavust kevade algust eelmistega, on saabujate ja pesitsejate järjekord pisut teistsugune. Sellegipoolest võib olla enam kui kindel, et kevadest pääsu pole ja kõikjale meie ümber ilmub nii pesi kui kaitsetuid linnupoegi.
Tellijale