Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/12/30/4840241t1h55b9.jpg)
/nginx/o/2012/01/06/903634t1hf694.jpg)
Küllaltki suur osa maailmas vuravatest autodest saab oma eluea jooksul mõne müksu-kriimu või satub päris avariisse, misjärel on tal isegi väga korraliku taastamise järel meist paljude silmis plekk “rinnaesisel”.
Sõnapaar “avariiline auto” ja pelgus selle vastu vajab siiski natuke lahtimõtestamist ja ajaga kaasas olemist. Kardame, et värvitud-pahteldatud kohad on inetud, äkki hakkab paugu saanud auto rehvi sööma, võib-olla ei käi uksed hästi. Tegelikult mõtleme üsna vales suunas.
“Hea maaler paneb värvitooni täpselt paika ja tänapäevases robotpingis tõmmatakse avarii teinud auto ideaalselt sirgeks, aga olulisem on inimesele ju see, et taastataks auto turvalisus: et airbag’id töötaksid, ustes oleksid turvakardinad ja nii edasi,” püüab mõttemalli muuta autode taastusremondiga tegeleva Artcolori juhataja Argo Särav.
Ostma tasub minna koos spetsiga
Pole mingi saladus, et enamik autodiilereist on head müügimehed, kui just mitte hüpnotisöörid, ja ostjal kipub kirjul müügiplatsil kena jutu ja mõne pealtnäha särava masina kõrval mõistus kinni kiiluma. Hiljem tuleb asjatundjast naabrimees näpuga näitama ja näed isegi, et siin on kriim, seal mõlk ning kolmas asi tundub imelik.
“Kindlasti tasub ostule asjatundja, kes oskab ja teab, mida vaadata, kaasa kutsuda,” arvab Artcolori meister Gert Vihur.
Tarku ja kogemustega mehi leidub, väidetavalt on niisuguseidki, kes panevad käe töötava mootoriga autol teatud kohtadesse, kuulatavad veidi ja ütlevad: see auto on saanud matsu paremasse esitiiba. Aga ajalugu saab teisitigi teada.
“Kui on olnud liikluskahjuga avarii, näeb seda internetist,” mainib Särav. “Kui tegemist oli kaskokindlustusega, näeb nii juhtunut kui turvavarustustuse taastamist ja muud tehtut vastava automargi esinduses.”
Auto aju registreerib tõukedki
Tänapäeva tehnika on arenenud sinnamaani, et uuemate autode ajud registreerivad ja salvestavad isegi tugevamad tõuked, näiteks liiva kinni jäänud masina jõulise väljalükkamise. Rääkimata elektroonilise spidomeetri tagasikerimisest ja auto nooremaks tegemisest. Spetsialist võtab valskuse välja.
“Platsil olles tehke esimese asjana lahti juhipoolne uks ja vaadake, kuidas näevad välja selle kõige enam kasutatava ukse tihend ning käepide, samuti iste, rool ja käigukangi nupp,” soovitab Vihur. “Nende järgi võib otsustada, kuidas autot on kasutatud ja hooldatud ning kas jutt ja vanus lähevad kokku.”
Uksed, kapotid ja tiivad kõnelevad palju
Kindlasti tuleb avariilisuse selgitamiseks mitmest aspektist vaadata uksi ja kapotte.
“Uksed, kapotid ja tiivad peavad olema täpselt oma pesades, mitte siit kitsama ja sealt laiema vahega,” selgitab Vihur. “Värvi tuleb mitme nurga tagant vaadata. Kui avariid on likvideerinud mitteproff, annab sillerdus või proffide keeles pilveminek ta ära.”
Auto esiklaasi vahetatakse kas kivitäkete, meie kliimas läbipaistmatuks muutumise või avariis purunemise pärast. Kui tegemist on nii-öelda lumeks pudeneva klaasiga, annab auto avariisse sattumisest tavaliselt hiljem märku kusagilt põrandalt, istmete alt või õhutusavadest leitav klaasipuru.
Kõik sõltub sellest, kes ja kuidas remondib
Vihur väidab, et kui auto on ikka käinud laupkokkupõrkes ja tal esimest otsa enam ei ole, läheks taastamine sedavõrd kalliks, et targem on auto maha kanda. Aga kui asi rahaliselt veel kannatab, tehakse masin korralikus firmas uueks.
“Kõik sõltubki sellest, kes ja kus teeb. Meie tellime vahetamist vajavad jupid esindustest ja anname autole ka garantii,” kiidab Särav oma firmat ja nimetab veel kolme tasemel Pärnu konkurenti.
Aga on ka hoiatavaid näiteid. Artcolori mehed kinnitavad, et kuuldused leedulaste vägitegudest ei ole sugugi laest võetud.
Kahest Nissanist oli keevitatud kokku üks
“Oleme näinud siin sellist Nissan Maximat, mis keevitatud kokku ühest esiotsapaugu ja teisest tagaotsapaugu saanud autost,” räägib Särav. “See on tavaline, et leedukad ostavad siit avarii teinud masinaid, löövad nad enda juures odavalt kuidagi üles ja püüavad siis Eestis uuesti rahaks teha.”
Niisiis tasub autot ostma minnes kõigepealt asjatundja kaasa võtta, edasi püüda meeldima hakanud auto kohta võimalikult palju teada saada ja lõpuks hästi taastatud auto kõrval mitte põdeda.
“Mina julgeks küll avariis olnud autot osta, sest tean, mida tänapäevastes töökodades suudetakse,” väidab Artcolori juhataja Argo Särav.