Sisukord
Elu
Postimees

Taimemaailmas võidelgem end koduselt tundvate võõrastega

7 min lugemist
Sosnovski karuputk. FOTO: Eike Vunk

Üleriigilised taimevaatlused annavad märku väljaspool koduaedu vohavatest võõrliikidest, millest mõne on Euroopa Liit lausa keelu alla pannud, teised on aga invasiivsuse tõttu ohtlikud meie põlistele taimeliikidele keelu alla panematagi.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Enamik neist on Eesti loodusesse, parkidesse ja haljastutesse sattunud eraaedadest, kus neid on hakatud ilu pärast kasvatama usus, et edasi nad oma kasvu­kohast ei levi. Ometi kohtab selliseid taimi väljaspool aiapiirdeid Pärnuski.

Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk (pildil) loetles niisuguseid liike käigu pealt. “Karuputke kasvukohad on kunagise Rääma prügila külje all, uue vineerivabriku lähedal, raudteetammi ääres Niidul,” nimetas ta. “Verevat lemmmaltsa kohtab Raeküla metsades ja tänavaäärtes, lausa massiliselt Tammiste hooldekodu ­taga jõe ääres, vibu­staadioni külje all, telemasti alustel aialapikestel ja eramute vahel Ilvese, Piiri, Telliskivi tänaval lookleva Rääma oja kallastel. Samuti kasvab teda Tammistes, Sindis ja Ares. Kuldlehist kibuvitsa leiab Pärnu keskrannast ja Valgre lehtla ümbrusest, Ammende villa eest tänava äärest. Looduses kasvab teda päris palju juba Reiu rannas. Aga kõige kuulsamad kuldvitsa kasvukohad jäävad Lihula maantee äärde enne Audrut. Astelpaju levib Pärnu rannaniidu looduskaitseala muulipoolses servas, kuhu ta võib olla luidete kinnistamiseks kunagi istutatud, kuid kus ta nüüd oma kasvuala järjest laiendab.”

Vunk iseloomustas neid kui kiiresti levivaid võõrliike, mis moodustavad suuri tihedaid kogumikke, mis tõrjuvad välja kõik muud seal kasvada üritavad taimeliigid.

17.04.2020 21.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto