Need nukrad teadmised muudavad kodus istumise väljakannatamatuks, eriti loome- ja kultuuriinimestele, kellele käegakatsutav kultuur on harjumuslik, ülioluline ja tihti leivateenimise allikas. Kui nii palju tegevust ja kultuurseid ajaviiteid on ootamatult justkui seinte vahele müüritud, siis kas võib öelda, et eriolukord võrdub kultuurisurmaga?
Mõte “Kuramus, kui kaua see karantiin veel kestab?” on ilmselt mingil hetkel kõigil peast läbi jooksnud ja koduseinad hirmujudinaid tekitanud või muul moel ära tüüdanud. Isolatsioon ja antisotsiaalsus süvendavad pessimistlikkust, muudavad inimese tasapisi aina apaatsemaks. Tekkinud on maailm, milleks vähesed olid valmis.