Johanna Roos: Põnev loomise aeg

Johanna Roos usub, et kultuuriasutused ja -korraldajad suudavad kriisist välja tulla. Foto: Mailiis Ollino

Kauaoodatud sündmused jäävad üksteise järel ära. Teater, kino, kontserdimaja on kinni. Paberraamatuid ei saa laenu­tada, isegi poodi ei saa neid enam ostma minna. Suvepealinna ähvardavad turistidest tühjad linnatänavad, rannaperioodil paljas liivariba.

Need nukrad teadmised muudavad kodus istumise väljakannatamatuks, eriti loome- ja kultuuriinimestele, kellele käegakatsutav kultuur on harjumuslik, ülioluline ja tihti leiva­teenimise allikas. Kui nii palju tegevust ja kultuurseid ajaviiteid on ootamatult justkui seinte vahele müüritud, siis kas võib öelda, et eriolukord võrdub kultuurisurmaga?

Mõte “Kuramus, kui kaua see karantiin veel kestab?” on ilmselt mingil hetkel kõigil peast läbi jooksnud ja koduseinad hirmujudinaid tekitanud või muul moel ära tüüdanud. Isolatsioon ja antisotsiaalsus süvendavad pessimistlikkust, muudavad inimese tasapisi aina apaatsemaks. Tekkinud on maailm, milleks vähesed olid valmis.