Sisukord
Uudised
Postimees

Statistikaamet: Inimesed on taas liikvele läinud

2 min lugemist
Statistikaamet analüüsis märtsi ja aprilli esmaspäevade liikumisnäitajaid ning selgus, et aprillis on hakatud kogu Eestis selgelt rohkem liikuma. FOTO: Urmas Luik

Statistikaameti liikumisanalüüsist selgus, et kui pärast eriolukorra ja liikumispiirangute kehtestamist vähenesid suuresti eestlaste päevas läbitav vahemaa ja käikude arv, on aprillis inimesed taas rohkem liikuma hakanud.

Valitsuse kriisikomisjoni tellimusel analüüsib statistikaamet mobiilide asukohaandmete abil kogu Eesti elanike liikumiskäitumist alates veebruari keskpaigast. Analüüsist saab kriisikomisjon eriolukorra ajal ülevaate inimeste liikumisest ja see on üks näitajaid, mille alusel otsustada, kuidas piiranguid järk-järgult lõpetada.

Statistikast selgub, et eriolukorra algusega koos vähenesid inimeste käimised tunduvalt: peamises asukohas (näiteks kodus) viibijate arv suurenes 16 protsenti ehk paikseks jäi hinnangu kohaselt ligemale 200 000 inimest kogu Eestis. Märtsi lõpus kehtestatud lisapiirangud aga ei avaldanud liikumisele sarnast nähtavat mõju.

Kõige uuemad andmed pärinevad esmaspäevast, 20. aprillist. Statistikaamet analüüsis märtsi ja aprilli esmaspäevade liikumisnäitajaid ning selgus, et aprillis on hakatud kogu Eestis selgelt rohkem liikuma. Näiteks 20. aprillil Tallinnas paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus vähenenud juba seitse protsenti võrreldes märtsi lõpuga.

Pärnumaa andmetega tutvudes näeb sarnast trendi. Nõnda oli 20. aprillil Pärnu linna elanike hulgas selgelt kõige rohkem liikumist alates eriolukorra kehtestamisest. Sama kehtib mõnegi valla kohta. Maakonniti on eriolukorra algusest alates jäänud liikumine siiski sarnaseks: ligikaudu 60 protsenti elanikest on paiksed ja liiguvad vähe.

Ülevaate inimeste liikumisharjumustest enne koroonaviiruse pandeemiat ja pandeemia ajal on teinud Google. Mobiiltelefonide asukohaandmetele toetuv analüüs näitab, et ajaveetmiskohtade – ostukeskused, kohvikud, muuseumid ja raamatukogud – külastatavus on Pärnu maakonnas langenud 59 protsenti, mis on natuke üle Eesti keskmise.

Toidupoodide ja apteekide külastatavus on maakonnas kahanenud 17, ühistranspordi kasutus 36 ning kontorites ja töökohtades käimine 34 protsenti, mis on Eesti keskmisest natuke vähem. Kui aga kogu riigis on pea kümme protsenti tõusnud parkides, randades ja rahvusparkides käimine, on Google’i andmetel pärnumaalased neid kohti vähem hakanud väisama.

Google avaldab statistikat mõningase viivitusega, ka siinsed andmed on esitatud 11. aprilli seisuga.

Kuidas tehakse liikuvusanalüüsi?

Statistikaamet kasutab Elisa, Tele2 ja Telia elektroonilise side anonüümseid andmeid.

Esiteks tuvastavad mobiilioperaatorid iga anonüümse mobiilinumbri peamise piirkonna, mille leidmiseks kasutatakse mobiilimastide signaali. Teiseks määratakse aeg, mille jooksul anonüümne mobiilinumber on eemal oma peamisest asukohast.

Anonüümsed mobiilinumbrid jagatakse kolme rühma:

  • täiesti paiksed mobiilid ja väheliikuvad ehk 95 protsenti paiksed mobiilid: ööpäeva jooksul püsib anonüümne mobiilinumber oma piirkonnas kas kogu aeg või vähemalt 95 protsenti ajast (ehk viibib väljaspool oma piirkonda kuni 72 minutit ööpäeva jooksul)
  • liikuvad mobiilid: mobiilinumber on oma piirkonnast eemal vähemalt viis protsenti ööpäevast ehk 72 minutit ööpäevas.

Liikuvusanalüüs ei hõlma andmeid selle kohta, mis riigis on viibinud või viibivad Eesti inimesed ja kuhu nad täpsemalt liiguvad. Andmed on anonüümsed, seetõttu pole nende põhjal võimalik kedagi jälgida ega kellegi asukohta kindlaks määrata.

Andmed: statistikaamet

Seotud lood
24.04.2020 28.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto