Kuidas teile meeldiks ärgata sügisööl kell 01.35, kuna läbi une kuulete tumedat matsu ja tööle hakanud häiresignalisatsiooni heli? Ega vist ei meeldi küll! Aga te tõusete voodist ja avastate, et eramu tänavapoolsest aknast on sisse visatud poolik telliskivi. Kes? Miks?
Olete vaevu tänavale jõudnud, kui on kohal ka G4S patrull. Helistate politsei lühinumbril 110 teadmises, et kuna teie ja teie vara vastu on toime pandud kuritegu, siis just politsei suudab teid kõige paremal moel aidata. Teie imestus on aga suur, kui selgub, et politsei ei pea vajalikuks sündmuskohale sõita!
Ent teie õnneks toimib teie kodutänaval naabrivalve ka ilma üles pandud sildita. Nii on tugeva matsu ja tööle hakanud häiresignalisatsiooni peale üles ärganud ka naabermaja elanik, kes (õnneks!) märkas noorte seltskonda lõhutud akna juurest ära jooksmas.
Sel ööl on teil veel õnne! Abivalmis linnakodanike abil on võimalik tuvastada noortekamba liikumismarsruut. Noori märgatakse Mai tänava bussipeatuse juures ning antakse sellest „leiust“ teada politseile. Ent seegi kord ei peeta vajalikuks kohale tulla.
Linnakodanikud märkavad ka seda, kuidas noorte seltskond koguneb lähedal asuva bensiinijaama territooriumile. Et sealse liikumise jäädvustab juba valvekaamera, siis jääme lootma, et salvestitest on abi huligaanide tabamisel.
Ja ongi! Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna konstaabel Sven Janson tegeles aknalõhkuja isiku väljaselgitamisega. Suur tänu talle selle eest. Lõhkujaks osutus Pärnu Koidula Gümnaasiumi abiturient.
Kuigi meie aknalõhkumise lugu sai ruttu ja edukalt lahendatud, ei saa me leppida olukorraga, et uppuja päästmine on uppuja enda asi. Mõelgem, mis juhtub siis, kui turvafirma ei saa appi tulla ja abi pole loota ka kaaskodanikelt? Kas siis jäävad kurikaelad karistuseta ja kuritööd lahendamata? Kui turvaliselt saame siis endid tunda? Liikudes ringi Pärnu linnas, võib igaüks märgata rohkelt katkiseid aknaid. Kui palju aga on avastatud nende lõhkujaid?
Kirja autor on toimetusele teada.