Pärnus tinajääke välja petnud inglased tabati Prantsusmaal ja Taanis
Täna avalikkuse ette jõudnud prokuratuuri aastaraamatus tuuakse esile Pärnus ja mujal Eestiski mullu jaanuaris tegutsenud tinavaraste kinnipidamise juhtum, mis nõudis kiiret reageerimist ja riikidevahelist rahvusvahelist koostööd.
Eelmise aasta 15. jaanuari hommikul kella üheksa paiku sõitis Pärnu ettevõtte territooriumile Ühendkuningriigi numbrimärgiga tumesinine sõiduk, millest väljus kolm neoonkollastes tööriietes ja kiivrit kandnud meest. Nad sisenesid tootmisruumidesse, kus väitsid seal olnud töölistele, et neil on firma juhtide luba metallijäätmed ära viia. Töölised näitasid metallijääkide tünnide täpse asukoha kätte ja inglise keelt kõnelnud mehed tassisid jäätmed kaubikusse.
Kui pisut hiljem selgus, et tegelikult ei ole keegi firma juhtidest mingit metallijäätmete äraviimise luba andnud, oli selge, et käinud olid vargad. Ettevõte andis juhtunust kella 13 paiku teada teisele suuremale Pärnu firmale, kus tootmises tekivad samasugused jäätmed, samuti teavitati politseid.
Hoiatus jäi aga hiljaks, sest neoonrõivais inglased suundusid juba kella 9.40 paiku linna teise otsa – firmasse, kus tekib samuti tinajääke.
Inglased olid üsna hästi kursis asutuse territooriumi ja hoone ruumiplaaniga. Nagu eelmises kohas suhtlesid nad sealgi töölistega ja teatasid, et tulid tinajääkide järele. Kuna sellisel viisil on varemgi tootmisjääke minema viidud, ei tekkinud töötajatel kahtlust, et tegemist on võõrastega, kellel tegelikult pole selleks luba. Vastupidi, töölised aitasid isegi jääke kaubikusse tassida.
Pärnu politseile laekus samal päeval info, et mitmest Pärnus firmast on varastatud tinajääke. Märgatud olid Ühendkuningriigi numbrimärkidega vanemat sinist kaubikut, sees kolm tööriietes ja kiivriga meest. Vähemalt kahest firmast õnnestus bussiga liikunud tegelastel jäätmed ära varastada ehk töötajatelt välja petta. Ühel juhul ei õnnestunud plaan üksnes seetõttu, et firmal polnud metallijääke, kuna nad olid need juba ise realiseerinud.
Kahest firmast kokku varastati 750 kilogrammi tinajäätmeid, mille väärtus on 6700 eurot. Vargused tundusid olevat läbi mõeldud ja süsteemsed. Ei ole just tavapärane, et inglise keelt kõnelevatele inimestele on täpselt teada Pärnu linnas tegutsevad firmad, kus tootmises tekib tinajäätmeid; samuti olid kurjategijad hästi kursis asutuste hoonete ruumipaigutusega. Tekkis kahtlus, et kurjategijatele andis infot keegi firma oma töötajate hulgast.
Eeluurimise käigus selguski, et üks inglastest on olnud kontaktis ja suhelnud telefoni teel Tallinnas elava inimesega, kes võis olla seotud metallikokkuostuga.
Peagi ilmnes, et Pärnus kaks vargust toime pannud isikud olid päev varem metallijäätmeid välja petnud Tallinnaski. Kriminaalasjad ühendati ja uurimine jätkus Pärnus. Uurijad said teada, et pärast siin varguste toimepanemist suundus kaubik kolme inglasega Riiga, kus nad läksid Stockholmi laevale. Kuna selleks tuli end registreerida ja broneerida kajut, selgusid kurjategijate nimed. Nüüd koostas prokurör juba vahistamistaotlused, Euroopa uurimismääruse ja Euroopa vahistamismääruse, et anda kaubik ja varastatud tinajäägid üle Eestile.
Kui laev Stockholmis sadamasse jõudis, peeti kaubiku juht kinni. Kaaslased läksid maale jalgsi ja neid ei õnnestunud kohe tabada. Varastatud tinalastiga kaubik toimetati tagasi Eestisse ja jäätmed tagastati firmadele, kust saak pärines. Kuna kaubikut juhtinud inglase väitel ei teadnud ta, et kraam on hangitud kuritegelikul teel, ja tema oli ainult autojuht, ei pidanud kohus tema puhul kuriteokahtlust põhjendatuks ja jättis ta vahi alla võtmata.
Üks varastest peeti kinni Prantsusmaal, kust ta Eestile välja anti. Kahtlustatavana selgitas too mees ülekuulamisel, et tulnud Eestisse vaid puhkama. Kolmekesi sõideti kohale lennukiga, autojuht tuli aga kaubikuga Inglismaalt Tallinna. Algul veedeti aega Tallinnas, seejärel mindi puhkusele Pärnu tööstusrajoonidesse. Kuna õues oli külm, panid mehed selga neoonkollased joped, mille nad Eestist soodsalt – 12 eurot ürp – olid ostnud. Turvalisuse tagamiseks pandi pähe kiivrid, mis olid juba kaubikus olemas. Eesmärk oli osta tina, sest äkitselt olevat inglastel tekkinud mõte hakata tegelema keevitamisega kas siis Eestis või Inglismaal. Kohalikele töölistele öeldi, et nad tagastavad tinajäätmed kindlasti paari päeva jooksul.
Autojuhi ütlustest aga selgus, et siht oli toimetada tinajäätmed varalise kasu saamise eesmärgil Saksamaale.
Tinavargad, kes läksid Rootsi laevalt maha jalgsi, suundusid edasi Taani, kus panid 21. ja 22. jaanuaril toime samalaadsed vargused. Seetõttu anti Prantsusmaal kinni peetud inglane pärast kriminaalmenetlust Eestis välja Taani Kuningriigile ja Taanis kinni peetud inglane sealse kriminaalmenetluse järel välja Eestile.
Menetluse ajal olid kaks inglast vahi all Pärnu arestimajas, kus pole eriti head tingimused. Üks neist inglastest teataski, et ei taha seal olla, sest talle ei meeldi see „hotell“. Paremat öömaja ei õnnestunud neil nautida Tallinna vanglaski.
Karistuseks said mõlemad tinavargad tingimisi vangistuse ja lisakaristusena saadeti nad riigist välja, samuti määrati inglastele kolme aasta pikkune Eesti Vabariiki sissesõidu keeld.