Laura Vadam: Ühelt ekraanilt teisele – artisti needus

Laura Vadam
, kultuuriajakirjanik
Copy
Meie ajastule omane harjumus ajab kopsu üle maksa nii popstaaridel, näitlejatel kui klassikalise muusika viljelejatel. Märgitakse, et ühe klõpsu tegemist ei panda pahaks. Probleem tekib, kui telefon lahutab esinejat kuulajast kogu kontserdi vältel.
Meie ajastule omane harjumus ajab kopsu üle maksa nii popstaaridel, näitlejatel kui klassikalise muusika viljelejatel. Märgitakse, et ühe klõpsu tegemist ei panda pahaks. Probleem tekib, kui telefon lahutab esinejat kuulajast kogu kontserdi vältel. Foto: Arvo Meeks

New York Timesi ajakirjanikud Michael Paulson ja Michael Cooper kasutasid mullu sügisel ilmunud artiklis “Sõu filmimine: vabandatav? Või karistatav?” terminit “artist versus masin”. Tabava ütlemisega viitasid nad meie kaasajale, mil teatri- või kontserdikülastaja haarab nahaalselt taskust mobiiltelefoni, et üritust filmida ja pildistada. Mis veel hullem: helistada ja sõnumeid saata.

USA rokkar Jack White ansamblist The White Stripes keelas oma kontsertidel telefonid. USA räppar Kendrik Lamar astus tema jälgedes, nõustudes, et ekraanimeri tapab atmosfääri (The Guardian, 2018). Sama teed on läinud Adele. Ideed pooldas meie seast lahkunud legendaarne Prince.

​Sealse meedia analüüsidest ja allikatest selgub, et 2000. aastatel sündinud harjumus ei valmista pahameelt vaid popstaaridele. Ausalt öeldes ebaviisakas uus, meie ajastule omane “normaalsus” ajab kopsu üle maksa klassikalise muusika viljelejatel ja Broadway näitlejatelgi. Põhjendatult.

Muidugi oleks kaunis öelda, et muusikud teevad seda, mõeldes publiku heaolule. Jah, on artiste, kes üritavad traditsioonilise kontserdi formaati elus hoida: silma vaadata, end võluva atmosfääri loomisele pühendada, kontakti luua.

Ameerika helisalvestuse tööstuse ühingu (RIAA ehk Recording Industry Association of America) andmetel sai muusikatööstus mullu pea 80 protsenti oma tulust voogesitusest (näiteks Spotify). 2017. aastal teenis sealne tööstus 43 miljardit dollarit, kuid vaid 12 protsenti sellest jõudis muusikuni. Enim teenivad hoopis raadiojaamad ning plaadi- ja tehnoloogiafirmad. Nii on plaaditegemine jäänud tagaplaanile. Fakt on see: muusikud elavad tuuritamisest. Näiteks teenis Iiri bänd U2 2017. aastal 54,4 miljonit, millest pea 95 protsenti tuli just kontsertidest (Business Insider, 2018).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles