Silvia Paluoja: Balti raudtee topeltrööpsus

Balti raudtee ühte rööpapaari pidi sõidavad projekti kullapaja juures olijad, teist aga need, kes väidavad, et kiirraudtee rajamine praegusel kujul on seotud väga suurte rahaliste, ühis­kondlike ja keskkonnariskidega. Foto: Rail Baltic

Nähtamatu vaenlasega rinnutsi koduriigis üllitas Rail Baltic Estonia koroonakriisi laineharjal tehtud uuringu tulemused, mille järgi 67 protsenti elanikest hindab kiirraudtee mõju Eestile positiivseks. Arva­jatest üle poole pidas Tallinnast Vilniuseni kavan­datud raudtee otsesest rahalisest tasuvusest tähtsamaks rajatise sotsiaalmajanduslikku kasu. Sellele tuginedes väidab Rail Baltic Estonia OÜ pressiteates, et inimesed oskavad tulude poolel ­näha ka ajavõitu reisimisel, puhtamat loodust ja liiklustiheduse vähenemist maanteedel.

Arvamusuuringusse süüvides saab kinnitust vanarahva ütlemine, et kelle leiba sööd, selle laulu laulad. Uuringu tellis Rail Baltic Estonia ja RAIT Faktum & Ariko veebiküsitluses osales 1019 inimest.

Vaadakem nii-öelda kardina taha, sest Pärnumaad mõjutavad tulevikurööpad 110 kilomeetri pikkuses Kõnnust Iklani. Vastajaid on siit olnud valimis vaid 61 ehk kuus protsenti, seevastu Tallinnast 354 ehk 35 protsenti. Küsitlejad nendivad, et endiselt on vanem ja madalama haridustasemega elanik keskmisest veidi skeptilisem ja venekeelne inimene optimistlikum, kuid kõik nad on meelestatud positiivselt.