Video ⟩ Heli Tooman: Kuidas läheb Eesti turismil peale koroonaaega?

Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent Heli Tooman. Foto: Urmas Luik

Miniloengus “Eesti turism enne ja pärast koroonaaega” arutleb Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent Heli Tooman, kuidas nii Eesti kui maailma turismil läks enne koroonaaega ja mis saab pärast seda.

Pärnu kolledž alustas miniloengutega, kus sealsed õppejõud tutvustavad oma eriala ja endale olulisi teemasid. Miniloengute kolmandas osas kõneleb Tooman. Pärnu linnavalitsuse turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend toob sama loengu lõpuosas välja, kuidas on läinud juba 25. korda suvepealinna tiitli kätte saaval Pärnul ja kuidas planeeritakse eriolukorrast välja tulla. Loengus räägib veel Eesti vanima ja seni toimiva hotelli Pärnu Rannahotelli tegevjuht Oliver Paasik, kuidas neil läheb ja kas nad sellel suvel uksed avavad.

Pärnu kolledži miniloeng “Eesti turism enne ja pärast koroonaaega”

Video ei ole enam kättesaadav.

2019. aastat võib pidada tervele maailmale kõige edukamaks aastaks, sest just mullu kasvas maailma turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel välisturism kogu ilmas 3,8 protsenti. “Turism on Eestile oluline majandusharu ja moodustas 2019. aastal üle kümne protsendi Eesti ekspordist ja kolmandiku teenuste ekspordist. Eelmine aasta tõi turism Eesti riigile üle 160 miljoni euro maksutulu,” toob kolledži turismimajanduse dotsent esile.

27. veebruaril jõudis aga koroonaviirus Eestisse ja 12. märtsil kehtestas Eesti valitsus eriolukorra ning sellega seiskus kogu riigi turism täielikult.

“Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös KredExi ja ettevõtluse arendamise sihtasutusega on välja töötanud abipaketi turismisektori toetamiseks, millal, kas ja kuidas olukord normaliseerub ei tea vastuseid veel keegi,” märgib Tooman.

Maailma turismiorganisatsiooni andmetel on veel vara hinnata COVID-19 täielikku mõju maailmaturismile, kuid prognoositakse turistide arvu vähenemist 20–30 protsenti.

Turismi on varemgi mõjutanud kriisid ja katastroofid, 20. sajandil olid suurimad mõjutajad esimene ja teine maailmasõda. “Esimene maailmasõda ja sellele järgnev vabadussõda olid kindlasti kurnavad. Kuid juba 1920. aastal algas nii Eesti kui samuti turismi ülesehitamine,” selgitab Tooman.

1930. aastal haaras kogu maailma suur majanduslangus, mida tuntakse kui suurt depressiooni, kuid juba 1938. aastal kirjutati Eesti Päevalehes turismi kasvust. “Eesti taasiseseisvumine 20. augustil 1991 tõi kaasa senise Nõukogude Liidu turismituru kadumise, kuid saadi hakkama. Vaid mõni kuu peale taasiseseisvumist toimus Tallinnas Eesti esimene rahvusvaheline turismimess Tourest. Turism arenes jõudsalt,” kõneleb Tooman.

28. septembril 1994 uppus Läänemerel parvlaev Estonia ja siiani pole suudetud Rootsi turgu senises mahus taastada. “Suur majandussurutis ehk masu algas 2007. aastal, jõudis täie jõuga Eestisse 2009. aastal, aga tõusti taas. Aastatel 2010 ja 2011 kasvas välisturistide arv üsna kiiresti. 2013. aastal jõuti rekordini: Eesti majutusettevõtetes peatus üle 1,9 miljoni välisturisti,” selgitab dotsent.

Tooman märgib, et kahtlemata on tegemist kõige suurema kriisiga turismi ajaloos, samal ajal võib kõigi varasemate surutiste põhjal öelda, et kõige kiuste ei muutu turismi olemus pärast koroonakriisi fundamentaalselt. “Inimesed soovivad ikka reisida ja teenusepakkujad neile vajalikke ja tulusaid teenuseid pakkuda. Hirm tasapisi kaob ja enamik inimesi reisib taas. Äri edeneb neil teenusepakkujatel, kes on pühendunud, usuvad oma ettevõtmistesse, on innovaatilised, loovad, loomingulised ja kiired ning suudavad mõelda teisiti kui enne koroonaaega. Kõik see võtab aega,” kinnitab Tooman.

Reilend sõnab, et nii Eestile kui Pärnule oli mullune turismi rekordaasta. “Ametlike majandusnumbrite põhjal oli Pärnus 446 960 külastajat, kes veetsid siin kokku 924 557 ööd. Nendest pea pool, 226 515 olid siseturistid ehk eestlased ning 220 445 välisturistid. Need numbrid kõik kasvasid,” räägib eelmise aasta kohta Reilend. Ta märgib veel, et sel aastal plaanitakse enam rõhku panna siseturistile ja suvele. “Plaanisime sellel aastal siseneda suuremalt Rootsi turule, kuid jätame selle ära, kuna piirid ilmselt ei avane nii pea.” Tänavu kavatsetakse kutsuda peamiselt Eesti inimesi Pärnusse puhkama.

Rannahotelli tegevjuhi Paasiku kinnitusel avavad nad hoolimata keerulisest olukorras uksed selgi suvel. “Kui varem prooviti külalisega saada võimalikult palju kontakti, kui klient on leti ees, on klienditeenindus sellel aastal suure tõenäosusega tunduvalt kontaktivabam kui tavapäraselt. Kindlasti on hotellis olulisel kohal näomaskid, desinfitseerimisvahendid ja miks mitte kehatemperatuuri mõõtmine,” märgib Paasik. Tema ütlust mööda on eelmainitu eesmärk see, et inimesed tuleksid ja lahkuksid hotellist tervena.