Andres Sooniste: Ostap Benderid ei olegi kadunud

Ilusate kevadilmadega suureneb prügi kogus linnapildis. Foto: Urmas Luik

Kirjanduslike kangelaste jälgedes kasutab praegust kriisiolukorda ära hulk Ostap Benderi fänne. Viimane “suurepärane” kübaratrikk ilmnes meie oma kodulinnas, kus ootamatult teatati kavast loobuda heakorrateenuse sisseostmisest. Seejuures tühistades korduvalt senised hanked kui sobimatud ja kinnitades avalikkusele paljasõnaliselt, et ise teeme odavamalt ja kavatseme seda teha vähemalt neli aastat.

Teha odavamalt – mida? Iga pisutki mõtlev inimene saab aru, et heakorra tagamine on rida igapäevaseid töid ja mõõdikuid, millega kaasnevad tööjõu-, samuti masinate, oskusteabe arendamise ja investeeringute kulud. On samuti selge, et kvaliteet ega kogemus ei sünni üleöö, nagu ei teki mastaabisäästu efekti liig väikeste ­hangete või tellimuste põhjal. Seega, väiksem millega võrreldes? Et väidet vähegi usutavalt põhjendada, peaks suur kombinaator kõigepealt tellima võrdleva auditi. Või on linnafirma Haldusteenused osalenud tühistataval hankel?

Ehkki kõnealune teema puudutab vaid kolme kuni viit võimalikku turukonkurentsi põhist töökohta, on Pärnu linnavalitsuse säärane tegevus sootuks variserlikum oma avaliku sõnumi poolest. Kui eelmise kriisi järel on avalikule sektorile ette heidetud erasektori tellimuste vähendamist ja isegi peatamist kui kriisi kunstlikku võimendamist, siis nüüd on avalikult lubatud sellisest tegevusest valitsuse tasemel hoiduda.